ÕISi info ja abi avalikule kasutajale
ÕISi info ja abi õppijale
ÕISi info ja abi õppejõule
ÕISi info ja abi programmijuhile
-
Aine liik — Aine liigist oleneb, millised andmeväljad on võimalik aine andmetes täita, nt millise lõpphindamisega aine lõpeb ning kuidas toimub ainetele tagasiside andmine. Aine liik võib olla tavaline aine, kaitsmisega lõppev aine, ühisõppekava aine ja praktika. Meditsiiniteaduste valdkonna ained võivad olla ka liigiga kompleksaine.
-
Ainekava link — Ainekava link (vt joonis) sisaldab informatsiooni õppeaasta (nt 15/16), semestri (sügissemester = S; kevadsemester = K), õppevormi (PÕ = päevaõpe, SÕ = sessioonõpe, Täiendõ = täiendusõpe) kohta, nt 15/16 S SÕ.
-
Alternatiivne aine — Alternatiivne aine on aine, mille võib sooritada originaalaine asemel. Alternatiivsed ained määratakse kindlaks aasta õppekavas.
-
Aluskorraldus — Õppijate olekutega (põhi- ja kõrvalolekud) seotud muudatused ja parandused viiakse ÕISi vastavate aluskorralduste registreerimise järel. Alusdokumendiks, mis lubab teha õppija olekute andmetes muudatusi, on prodekaani või struktuuriüksuse juhi korraldus või prorektori korraldus. Prorektori korraldusele võib eelneda õppeprodekaani esildis. Korralduste vormistamisega seotud toiminguid on detailselt kirjeldatud peatükis "Korralduste vormistamise etapid".
-
Asendus — Asendus on osa VÕTA otsuse sisust ning see näitab, millis(te)ele õppeaine(te)le või õppija valitud TÜ õppekava mooduli osa läbimisele originaalid vastavad. Kui originaaliks on TÜs või mujal sooritatud õppeaine(d), siis saab asenduseks olla õppeaine või moodul. Kui tegemist on täiendusõppe ( TÜ täiendusõpe või mujal omandatud), kogemusest õpitu või kombineeritud arvestamisega, on asenduse määramine kohustuslik ja asenduseks saab lisada ainult õppeaineid. Asenduse saab lisada õppija õppekavast või TÜ õppeainete hulgast.
-
Automaatsed teavitused õppijatele — Õppijatele saadetakse ÕISi kaudu mitmeid automaatseid teateid. Kõik ÕISi kaudu saadetavad automaatsed teated saadetakse õppija teadete postkasti ja õppija kontaktandmetes olevale e-posti aadressile.
-
Avaliku kasutaja õigused — Avaliku kasutaja õigused on kõigil ÕISi kasutajatel ning need tagavad juurdepääsu avalikule õppeinfole ÕISi sisse logimata ÕIS1 avaliku õppeinfo keskkonnas ja ÕIS2 avaliku õppeinfo keskkonnas. Vt ka ülevaadet avaliku kasutaja toimingutest ÕISis.
-
-
Diplomi tekst — Diplomi tekst on tekst õppekava või ühisõppekava täitmise kohta
-
Eksam (arvestus) — Eksamid (arvestused) jagunevad registreerimisega eksamiteks (arvestusteks) ning informatiivseteks eksamiteks (arvestusteks), millele registreerimist ei toimu.
-
Eriõigused — Eriõigused annab ÕISi kasutamiseks vastavalt töötaja ametikirjelduses fikseeritud tööülesannetele struktuuriüksuse ÕISi koordinaator.
-
Hindamise süsteem — Hindamise süsteemist oleneb, millisel skaalal saab õppijale protokollides tulemuse määrata. Hindamine võib olla eristav, mitteeristav või kaitsmine. Sobiv hindamise süsteem määratakse esmalt ära aine üldandmetes lõpphindamise väljal. Vastavalt määratud lõpphindamisele pakutakse hindamist ainekava väljale Hindamine. Vajadusel saab seda enne ainekava kinnitamist muuta.
-
Informatiivne eksam (arvestus) — Informatiivsele eksamile (arvestusele) registreerimist ei toimu. Õppijatele näidatakse informatiivsete eksamite (arvestuste) aegu nende õppetööle registreerumise vormil ning isiklikes tunniplaanides.
-
Jätkatav õppekoht — Kui isik tuleb eksternina jätkama mõnd varasemat õppekohta, siis tuleb eksternina sooritajaks määramise korraldusel fikseerida see kui jätkatav õppekoht. Jätkatava õppekoha valimise järel seotakse korralduse registreerimisel kõik jätkatavaks õppekohaks valitud õppekoha raames saadud õppetulemused vormistatava eksterni õppekohaga. Jätkatavaks õppekohaks võib olla ka mõni varasem sama õppekava eksterni õppekoht.
-
Kaitsmisega lõppev aine — Aine liik Kaitsmisega lõppev aine on võetud kasutusele koodita ainete asemel (koodita ained olid ained, mida kasutati kunagi bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde, aga ka kursusetööde, projektitööde eest saadud tulemuste sisse kandmiseks). Praegu on kaitsmisega lõppev aine kasutusel peamiselt lõputööde vormistamiseks.
-
Koht — Koht ehk ruum tähistab asukohta, mis on fikseeritud ÕISi ruumiregistris ja kus võivad toimuda tunnid (loengud, eksamid jms).
-
Kompleksaine — Aine liigiga kompleksaine on kasutusel meditsiiniteaduste valdkonnas. Kompleksainele saab lisada nimekirja alamainetest. Kompleksainete korral toimub tagasiside andmine alamainetele.
-
Kontrolltöö — Kontrolltöö on tunni liik, mida saab kasutada vahearvestuste tegemiseks ja nende eest saadavate tulemuste ÕISi sissekandmiseks. Kontrolltööde eest saadavad punktid saab sisestada kontrolltööde kaupa ÕISi ning lisada need hiljem automaatselt eksamiprotokolli vahetulemuste veergudesse. Võimalik on fikseerida kontrolltöö(de) eest saadav minimaalne punktisumma, mille täitmine on eelduseks, et õppijal avaneks võimalus eksamile registreeruda.
-
Kontrolltöö grupp — Kui õppeaine sama sisuga kontrolltööl on mitu erinevat toimumisaega, siis tuleb need määrata ühte gruppi kuuluvaks. Õppija saab sellisel juhul registreerida ainult ühe gruppi kuuluvale kontrolltööle, vt täpsemalt õppija juhendit kontrolltööle registreerumise kohta.
-
Korralduse muutmine või tühistamine — Kui õppija õppekoha andmetes on vaja teha selliseid muudatusi, mille jaoks eraldi korralduse liiki ei ole, saab muudatuste sisseviimiseks kasutada prodekaani või struktuuriüksuse juhi korraldust või prorektori korraldust või prorektori korraldust prodekaani/dekaani esildisega liigiga korralduse muutmine või tühistamine. Selle korralduse alusel viib kõik korralduse päisesse ja lisainfo väljale sisestatud muudatused ÕISi ja EHISesse käsitsi ÕISi talituse töötaja. Vajadusel konsulteerige enne korralduse vormistamist ÕISi kasutajatoega.
-
Kõrvalolek — Kõrvalolek on osa õppija õppekoha andmetest. Kõrvalolekud tekivad vastavate korralduste registreerimisel või lisab käsitsi ÕISi talituse töötaja (nt kõrvalolek REV õppemaksust vabastatud). Kajastavad need õppija olemist akadeemilisel puhkusel, välismaal õppimist, külalisüliõpilaseks olemist, määratud õppetoetusi, õpingute pikendust, õigusteaduskonna õppijatel õppetöö asukohta (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva), sihtstipendiumit, arstiteaduskonna õppijate rühma kuuluvust vms. Kõrvalolekute järgi saab õppijaid otsida, piirata nende registreerimist õppeainetele ning arstiteaduskonna õppijaid rühmadesse määrata.
-
Matriklinumber — Matriklinumber on õppija unikaalne tunnus, mille õppija saab koos esimese õppekoha tekkimisega automaatselt. Matriklinumber koosneb kahekohalisest aasta tähisest ja kuni viiekohalisest järjekorranumbrist.
-
Originaal — Originaal on osa VÕTA otsuse sisust ning see kajastab ülekantavat õppeainet (TÜ aine või mujal sooritatud), täiendusõpet (TÜ täiendusõpe või mujal sooritatud) või kogemusest õpitut. Ühes sisus võib olla mitu eri VÕTA liigiga originaali, sellisel juhul on tegemist kombineeritud arvestamisega. Originaali(de)le lisatakse asendus(ed).
-
Otsuse sisu — VÕTA otsuste sisud koosnevad originaali(de)st ja asendus(te)est. Sisu võib olla ka negatiivne.
-
Personaalne dokument — Personaalse dokumendi saab vormistada ainult ühele isikule, st sellele on võimalik valida ainult üks isik. Personaalne dokument on näiteks akadeemilise puhkuse korraldus.
-
Personaalne eksami (arvestuse) aeg — Registreerimisega eksami (arvestuse) saab vormistada personaalsete aegadega. Sellisel juhul tuleb õppijal registreerumisel valida endale personaalne eksami (arvestuse) aeg. Väljavõtte personaalsele eksamile registreerunutest kellaaegade kaupa saab teha väljundiga "Aine eksamile registreerunud üliõpilased".
-
Praktika — Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas juhendaja juhendamisel. Praktika märkimiseks ÕISis on kasutusele võetud aine liik Praktika. Ainele, mille liigiks on määratud praktika, ei pea üliõpilased andma tavapärast õpetamise ja õppeainete tagasisidet.
-
Põhiolek — Põhiolek on osa õppija õppekoha andmetest. Põhiolekud tekivad korralduste registreerimisel. Kajastavad need infot õppija õppekoha tekke (immatrikuleerimine, eksternina sooritajaks määramine, külalisüliõpilasena ja väliskülalisüliõpilasena õppimaasumine, täiendusõppijaks arvamine, residentuuri arvamine jms), üleviimiste ja õppekoha lõppemise (eksmatrikuleerimine, eksternina lõpetamine jms) kohta.
-
Registeerimisega eksam (arvestus) — Registreerimisega eksamile (arvestusele) toimub ÕISi vahendusel registreerimine. Eksamile saavad registreeruda õppijad ise, kuid vajadusel saavad neid registreerida ka õppekorraldusega tegelevad töötajad ja aine õppejõud. Registreerimisega eksam (arvestus) võib olla ka personaalsete aegadega.
-
Registreeringute automaatne tühistumine eksmatrikuleerimisel — Registreeringud ainetele tühistuvad automaatselt, kui õppija ei ole eksmatrikuleerimise korralduse DHISis kinnitamise hetkel lisatud nende ainete protokollidesse ning isikul ei ole tulevikus ühtegi õppekohta (vt selgitusi ja näiteid). Kui on olemas registreering aine eksamile (arvestusele) või korduseksamile, siis tühistatakse koos aine registreeringuga ka registreeringud nendele.
-
Ruumi kiirkood — Ruumi kiirkood on ruumile ruumiregistris määratud lühike kood, mida on hea meelde jätta ja mille järgi saab ruumi kiiresti otsida (nt tunni lisamise vormil).
-
Ruumi reserveering — Oma üksuse valduses olevatesse ruumidesse saab tunniplaani koostaja lisada tunde jm üritusi ilma piiranguteta. Teiste valdajate ruume saab kasutada alles siis, kui ruumi omanik on sellele ruumile teinud soovija üksuse tarvis lisanud reserveeringu. Reserveeringu tegemiseks tuleb võtta telefoni või e-posti teel ühendust ruumi valdajaga ja lasta lisada ÕISi vajalik reserveering. Erandina saavad valdkondade tundide ja tunniplaanidega tegelevad töötajad ise lisada tunde ilma reserveeringuta kinnisvaraosakonna ruumidesse Ülikooli 18-128 (ruumi kiirkood ph 128) ja Ülikooli 18 - 232 (ruumi kiirkood ph 232).
-
Struktuuriüksuse tunni- ja eksamiplaan — Struktuuriüksuse tunniplaan (eksamiplaan) on ühistel alustel kokku pandud tundide hulk, mille üksused loovad eri õppekavade järgi õppijatele aastate ehk n-ö kursuste kaupa. Näiteks filosoofia 1. aasta tunniplaan.
-
Suhe TÜga — ÕISi kasutamise eelduseks on, et isikul on ülikooliga suhe, mille algus- ja lõpukuupäev on ÕISis fikseeritud. Suhe tekib isikule vastava aluskorralduse registreerimisel (nt immatrikuleerimise korraldus), käsitsi lisades või kantakse töölepingu või töövõtulepingu andmed üle personaliandmebaasist.
-
Tund — Tund ehk toimumine on tunniplaani mooduli andmeobjekt, mille põhilisteks andmeteks on toimumisaeg, aine, koht ja struktuuriüksuste tunni- ja eksamiplaanid, millesse see tund kuulub. Üks tund võib esineda mitmes tunni- ja eksamiplaanis.
-
Tunni omanik — Tunni üheks oluliseks tunnuseks on tunni omanik s.o üksus, mille töötaja tekitab tunni eesmärgiga lisada see oma üksuse tunni- või eksamiplaani. Tunni omanikul on õigus tunni andmestikku muuta. Enamasti on aine omanik ja tunni omanik üks ja sama üksus, samas võivad need vajadusel olla erinevad. Näiteks võib olla vajadus lisada meditsiiniteaduste valdkonna tunniplaani humanitaarteaduste valdkonna mõne instituudi aine tund. Sellisel tuleb luua sellele ainele meditsiiniteaduste valdkonna (instituudi) töötajal tund, mille omanikuks saab seejuures meditsiiniteaduste valdkond.
-
Tunniplaan — Tunniplaan (eksamiplaan) on teatud sisemise loogika järgi üheskoos vaadeldavate tundide hulk. ÕISis jagunevad tunni- ja eksamiplaanid järgmiselt: struktuuriüksuste tunni- ja eksamiplaanid, õppija isiklik tunniplaan ja õppija isiklik eksamiplaan, õppejõu isiklik tunniplaan.
-
Täiendusõppeprogrammi liik — Täiendusõppeprogramm võib olla liigiga ainetest koosnev või teemadest koosnev. Sobiv programmi liik määratakse programmile üldandmete lisamisel. Vastavalt määratud liigile varieeruvad väljad, mida edaspidi programmi üldandmetes ja toimumise andmetes täita tuleb ning milliseid toiminguid tuleb teha õppijate registreerimiseks, tulemuste protokollimiseks jms.
-
ÕIS1 Akadeemiline kalender — Akadeemiline kalender on õppetöös oluliste kuupäevade ja õppenädalate jälgimiseks.
-
Õppe lõpukuupäev — Kõikidel tasemeõppe üliõpilastel on nominaalne õppeaeg, mille lõppu tähistab õppe lõpukuupäev. Õppe lõpukuupäev on kirjas õppija üld- ja õppekoha andmete vaatamise vormil vastava õppekoha andmetes.
-
Õppejõu õigused — Õppejõu õigused saab isik töösuhte olemasolul automaatselt ÕISi sisenemisel pärast seda, kui ta on lisatud mõne hetkel kehtiva, eelmise või järgmise semestri ainekavasse õppejõuna.
Vt ka ülevaadet õppejõu õigustega isiku toimingutest ÕISis.
Vt ka ülevaadet õppejõu õiguste kohta õppeainete haldamisel.
-
Õppekoht — Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik. Õppekoht tekib õppijale tema immatrikuleerimisel, eksternina sooritajaks määramisel, täiendusõppijaks õppima vormistamisel vms. Õppekoha kestuse ajal on õppijal TÜga aktiivne suhe, mis annab aluse ka õppeinfosüsteemi (ÕISi) kasutamiseks. Õppekoha andmed on struktuuriüksus, õppeaste, õppekava, õppuri liik, õppevorm, õppekoormus, finantseerimise liik, kas isik hetkel õpib (jah või ei), õppekoha algus, õppe lõpukuupäev ning olekutega (põhi- ja kõrvalolekud) seotud andmed. Õppekohti võib ühel õppijal olla ka mitu, nt eri õppeastmete, täiendusõppe õppija õppekoht jms. Kui õppekohti on mitu, siis sobiva õppekoha avamiseks tuleb vajutada õppekohtade alajaotuse all veerus Õppekava õppekava või täiendusõppeprogrammi nimetuse lingile.
-
Õppenädal — Õppetöö ülikoolis toimub akadeemilise kalendri alusel. Akadeemilises kalendris on nädalad jaotatud õppenädalateks, mille lugemine algab õppeaasta algusega. Õppenädal (nädal) määratakse järjekorranumbriga vastava õppeaasta jaoks kehtestatud akadeemilises kalendris.
-
Õppija õigused — Õppija õigused saab isik automaatselt esimesel ÕISi sisenemisel õppija suhte (üliõpilane, külalisüliõpilane, ekstern, täiendusõppija vms) olemasolul. Õppijal on kasutajaõigused temaga seotud andmete osas. Vt ka ülevaadet õppija õigustega isiku toimingutest ÕISis.
-
Õppijate teavitamine neid puudutavatest korraldustest — ÕISi talituse töötajatel on võimalik määrata, milliste korralduste DHISis kinnitamise järel saadetakse korraldusel olevatele õppijatele automaatne teavitus. Teade saadetakse õppija kontaktandmetes olevatele e-posti aadressidele (@ut.ee ja alternatiivsed aadressid) ning tema teadete postkasti. Välisüliõpilastele ja väliskülalisüliõpilastele saadetavad teated on osaliselt ingliskeelsed. Kirja saatja (dokumendi koostajaks märgitud isik) näeb saadetud teateid oma teadete postkastis saadetud teadete kaustas (alajaotus Dokumendi registreering).
-
Ühisõppekava aine — Ühisõppekava ja ühismooduli korral toimub õppetöö nii TÜs kui ka partnerülikoolis. Selleks, et saaks partnerülikooli ained lisada ÕISis õppekavasse, sisestada nende õppetulemused, jälgida õppekava läbimist ning väljastada akadeemiline õiend koos partnerülikoolis läbitud ainetega, kasutatakse ainet liigiga Ühisõppekava aine.
-
Ühisõppekava ainete protokollid — Ühisõppekava ja ühismooduli korral toimub õppetöö nii TÜ-s kui ka partnerülikoolis. Selleks, et saaks partnerülikooli õppeainete õppetulemused lisada ÕISi, on kasutusele võetud protokolli liigid Ühisõppekava protokollid ja Ühisõppekava kaitsmisprotokollid. Faili üleslaadimise võimalus tagatakse eraldi õiguste grupiga: Ühisõppekava protokolli lisamine.
Overview
Content Tools