Sõnaraamat

Akadeemiline kalender. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor

Immatrikuleerimine on on isiku üliõpilaste nimekirja arvamine. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt antud õppekava nominaalkestusele.

Üliõpilastele tekib immatrikuleerimise järel õppekoht.

Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes arvatakse vormikohase isikliku avalduse alusel õppeprorektori korraldusega ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust ega pikaajalise elaniku elamisluba. Külalisüliõpilast ei immatrikuleerita. Lugege külalisüliõpilase staatusega seotud toimingutest ka õppijate kodulehelt.

Külalisüliõpilane saab ÕISis teha samu toiminguid, mis üliõpilased. Nendest toimingutest lugege lähemalt peatükist "1. ÕISi info ja abi õppijale".

Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi alla 30 EAP õppeaastas ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksternina on võimalik sooritada ka arstiteaduse õppekava praktikat 30 EAP mahus. Doktoriõppes eksternina läbitavate õpingute mahtu ei piirata. Eksterni ei immatrikuleerita. Lugege eksterni staatusega seotud toimingutest ka õppijate kodulehelt.

Ekstern saab ÕISis teha samu toiminguid, mis üliõpilased.Nendest toimingutest lugege lähemalt peatükist "1. ÕISi info ja abi õppijale".

Õppijate teavitamine - üliõpilast puudutavate korralduste (eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus, õppeaja pikendamine jms) ja õppetööd puudutavate  kohta saadetakse üliõpilase õppeinfosüsteemi elektronteadete postkasti ning ülikooli serveris olevale üliõpilase elektronposti aadressile, millega ülikool loeb teate edastatuks.

Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks õppe üldeesmärgid, õpiväljundid, õppekava nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused ning lõpetamisel antava kraadi nimetuse ja väljastatavad dokumendid.

Vastutav õppejõud

Õppe lõpukuupäev

Kontaktandmed