Ülevaade hindamiskorraldusest ja hindamistulemuste fikseerimisest

63. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end ÕISis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust.

Õppija registreerub ise ainele.

1. Õppejõud saab õppijaid registreerida oma ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijaid registreerida ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

67.Päevase õppe üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele hiljemalt enne kolmanda kontaktõppe toimumist. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne selles õppeaines kolmanda kontaktõppe toimumist. Avatud ülikooli üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne, kui selles õppeaines on toimunud 10% kontaktõppest. Õppeaine toimumisaja muutumise korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppeainele kahe nädala jooksul pärast muudatusest teadaandmist. Õppekava vahetuse korral on üliõpilasel õigus tühistada õppekavasse mittekuuluvate õppeainete registreeringud kahe nädala jooksul pärast õppekava vahetust. Dekaan võib lubada üldisest tähtajast hilisemat õppeainest maharegistreerimist muudel põhjendatud juhtudel.

197. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui akadeemilist puhkust on antud punktide 191 (akadeemiline puhkus kaitseväeteenistusse asumiseks) või 192 (akadeemiline puhkus seoses lapse hooldamisega) alusel. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, v.a punktide 191 ja 192 alusel akadeemilisele puhkusele siirduvate üliõpilaste puhul, kes peavad registreeringute tühistamiseks esitama avalduse samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.

Akadeemilise puhkuse kõikidel liikidel on õppida lubatud ka keskmise, raske või sügava puudega isikul ning puudega lapse (kuni 15-aastane) vanemal või eestkostjal. (Ülikooliseadus, § 22 lõige 10)

Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilased:
234. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeainetele registreerumise tühistamiseks tuleb esitada avaldus samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.

Õppija tühistab registreeringu ainele ise. Võimalik on seda teha kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani. 

Õppejõud saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid oma ainetele kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani.

1. Vastavate eriõigustega töötaja määrab aine avamisel registreerimiseks kuupäeva, mil registreeringu tühistamine ainele lõppeb.

2. Vastavate eriõigustega töötaja saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid enda üksuste ainetele dekaani loa alusel.

97. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral ühel korduseksamil (rühmaeksami puhul õppejõu poolt rühmale määratud korduseksami ajal). Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral kahel korduseksamil.

98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.

103. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks. Avatud ülikooli õppevormis õppival üliõpilasel on vajaduse korral õigus sooritada nii eksam kui ka korduseksam järgneva semestri jooksul, kui õpiväljundite hindamine on tunniplaanis (vastavalt punktile 56) nii planeeritud.

104. Korduseksami sooritamise tähtaega võib dekaan pikendada kuni kahe nädala võrra, kui korduseksami sooritamist takistasid mõjuvad põhjused. Selleks esitab üliõpilane dekaanile põhjendatud avalduse õppeaine vastutava õppejõu kirjaliku nõusolekuga.

Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

• Registreerimisega eksami (arvestuse) vormistamine.
• Informatiivse eksami (arvestuse) vormistamine.
• Korduseksami vormistamine.

98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.

1. Kui eksam on informatiivne, siis õppija sellele registreeruda ei saa.

2. Registreerumisega eksamile peab õppija registreeruma.

Õppejõud saab vajadusel õppijaid registreerida enda ainete eksamitele (arvestustele).

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab määrata, kas õppijad peavad eksami valima hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Ilma selle kohustuseta saavad õppijad registreeruda eksamitele kolm päeva enne vastava eksami toimumist.

2. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab vajadusel õppijad registreerida eksamitele (arvestustele).

96. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi: eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.

106. Üliõpilase eksamile lubamiseks on eksamineerijal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist.

111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

1. Kui õppijale keelatakse eksamile pääs, siis tühistatakse registreering olemasolevale eksamile ja ta ei saa eksamile registreeruda enne, kui keeld on eemaldatud. Vt täpsemalt peatükist "Eksamile pääs on keelatud".

2. Võimalik on ka, et eksamile ei võimaldata registreerida enne, kui kontrolltöö(de) eest on saadud kätte nõutud punktisumma.
Vt täpsemalt peatükist "Minimaalne punktide kogusumma hindamisele pääsemiseks on täitmata".

1. Õppejõud saab eraldi keelata õppijal enda ainete eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda. Minimaalne punktisumm  eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmumine).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab keelata õppijatel eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda.

Minimaalne punktisumm eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmumine).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli.

109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.

110. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud”.

111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

Õppejõud saab vormistada enda ainetele eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja  "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada oma üksuses eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

98. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.

Kui õppija soovib osaleda korduseksamil, siis tuleb sellele registreeruda.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete korduseksamitele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida oma üksuste ainete korduseksamitele.

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli.

109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.

110. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud”.

111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

Õppejõud saab vormistada eksamiprotokolle enda ainetele. Vt täpsemalt "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada eksamiprotokolle oma üksuste ainetele.

Vt täpsemalt peatükist "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

108. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates.

Eksamiprotokollis saavad tulemusi tühistada vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid.

113. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul).

Õppija peab aine sooritamiseks tulevikus uuesti sellele registreeruma.

113. Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel.

Vastavate eriõigustega töötaja saab negatiivsete tulemuste arvu kontrollimiseks teha väljundeid:

• 3 mittepositiivse tulemuse väljund
• 4 mittepositiivse tulemuse väljund