Page History

22. Õppeainesse registreerumisega väljendab üliõpilane oma

otsust see

õppeaine läbida

ning ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust ja küsida õppeinfosüsteemis tagasisidet õppimise ja õpetamisekohta. 

23.Ühel semestril saab õppeainetesse registreeruda kuni 50 EAP mahus, välja arvatud lõputöö maht. Suuremas mahus õppeainetesse registreerumise otsustab programmijuht.

Õppija registreerub ise ainele.

1. Õppejõud saab õppijaid registreerida oma ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijaid registreerida ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

27. Üliõpilasel on õigus tühistada

õppeainesse registreerumine 

27.1 kahe nädala jooksul alates esimese kontaktõppe toimumisest või õppeaines määratudmuul tähtajal. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teise õppeainesse, kuid seda vaid kahe nädala jooksul pärast esimese kontaktõppe toimumist selles õppeaines või õppeaines määratud registreeringu tühistamise tähtaja jooksul. Õppeprodekaan võib erandkorras põhjendatud juhtudel lubada üldisest tähtajast hilisematõppeainesse registreerumise tühistamist;

27.2 õppeaine toimumisaja muutumise korral kahe nädala jooksul pärast muudatusest teavitamist;

27.3 kahe nädala jooksul pärast õppekava vahetust õppeaines, mis ei kuulu uude õppekavasse;

27.4 kahe nädala jooksul pärast välismaal õppijaks arvamist;

27.5 samal semestril VÕTA-ga läbitud õppeaines.

134. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda

õppetöös ning

teha arvestusi ja eksameid.

Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, välja arvatud juhul, kui koos akadeemilise puhkuse avaldusega esitab üliõpilane nimekirja õppeainetest, millesse ta oli akadeemilisele puhkusele minnes registreeritud ja mille läbimist ta soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata.

Õppija tühistab registreeringu ainele ise. Võimalik on seda teha kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani. 

Õppejõud saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid oma ainetele kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani.

1. Vastavate eriõigustega töötaja määrab aine avamisel registreerimiseks kuupäeva, mil registreeringu tühistamine ainele lõppeb.

2. Vastavate eriõigustega töötaja saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid enda üksuste ainetele õppeprodekaani loa alusel.

50.

Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik

läbida õppeaine toimumise semestril

üks korraline hindamine ja korralise hindamise negatiivse tulemuse korral üks kordushindamine (kursusesüsteemis kohustuslike ainete korral kaks kordushindamist). Pidevhindamisel ei ole kohustust võimaldada vahehindamist järele teha, kui see ei ole pidevhindamise olemust arvestades mõistlikult oodatav ja kui see ei riku punktis 47 sätestatut. Kombineeritud hindamise korral lähtutakse lõpphindamise ja pidevhindamise kohta sätestatust, arvestades kombineeritud hindamise olemust konkreetses õppeaines.

149. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse ja saab noomituse või alustatakse eksmatrikuleerimist, märgitakse vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole tal õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist. Hoiatuse korral on õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.

51. Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik valida õppeaine toimumise semestril vähemalt kahe korralise hindamisaja vahel, mis planeeritakse eraldi päevadele. Üliõpilane teeb selle valiku õppeinfosüsteemis hiljemalt neljandal päeval enne hindamist. Põhjendatud juhtudel võib aines ette näha ühe korralise lõpphindamise aja. Kordushindamisele registreerimine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne kordushindamist.

53. Kordushindamine peab toimuma enne järgmise semestri algust. Seda tähtaega võib õppeainet korraldava valdkonna õppeprodekaan pikendada kuni kahe nädala võrra, kui kordushindamist takistasid mõjuvad põhjused. Selleks esitab üliõpilane hiljemalt semestri alguseks õppeprodekaanile põhjendatud avalduse õppeaine vastutava õppejõu nõusolekuga.

Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

• Registreerimisega eksami (arvestuse) vormistamine.

• Informatiivse eksami (arvestuse) vormistamine.
• Korduseksami vormistamine.

51.

Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik valida õppeaine toimumise semestril

vähemalt kahe korralise

hindamisaja vahel

, mis planeeritakse eraldi päevadele. Üliõpilane teeb selle valiku õppeinfosüsteemis hiljemalt neljandal päeval enne hindamist. Põhjendatud juhtudel võib aines ette näha ühe korralise lõpphindamise aja. Kordushindamisele registreerimine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne kordushindamist.

1. Kui eksam on informatiivne, siis õppija sellele registreeruda ei saa.

2. Registreerumisega eksamile peab õppija registreeruma.

Õppejõud saab vajadusel õppijaid registreerida enda ainete eksamitele (arvestustele).

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab määrata, kas õppijad peavad eksami valima hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Ilma selle kohustuseta saavad õppijad registreeruda eksamitele kolm päeva enne vastava eksami toimumist.

2. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab vajadusel õppijad registreerida eksamitele (arvestustele).

49. Üliõpilasel on õigus hindamisele, kui ta on registreerunud

õppeainesse ja täitnud kõik

õppeaines selleks ettenähtud eeldused. Hindamisele pääsemise eelduste järele tegemise võimaldamise otsustab vastutav õppejõud ja märgib selle õppeaines punkti 50 kohaselt.

57. Üliõpilase hindamisele lubamiseks on hindamise korraldajal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist.

62. Õppejõul on õigus mitte lubada

hindamisele üliõpilast, kes ei ole täitnud

õppeaines nimetatud hindamisele pääsemise eeldusi, ja kanda

protokolli negatiivne tulemus.

1. Kui õppijale keelatakse eksamile pääs, siis tühistatakse registreering olemasolevale eksamile ja ta ei saa eksamile registreeruda enne, kui keeld on eemaldatud. Vt täpsemalt peatükist "

Eksamile pääs on keelatud".

2. Võimalik on ka, et eksamile ei võimaldata registreerida enne, kui kontrolltöö(de) eest on saadud kätte nõutud punktisumma.
Vt täpsemalt peatükist "Minimaalne punktide kogusumma hindamisele pääsemiseks on täitmata".

1. Õppejõud saab eraldi keelata õppijal enda ainete eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda. Minimaalne

punktisumma eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või

mitteilmunud).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab keelata õppijatel eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda.

Minimaalne punktisumm eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või

mitteilmunud).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

59. Kui üliõpilane ei ilmu valitud

päeval hindamisele, märgitakse vastava päeva

protokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu

hindamisele ühelgi korralisel hindamisajal, märgitakse

„mitteilmunud“ viimase korralise

hindamispäeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud

hindamisele, on tal õigus sooritada

 kordushindamine üldises korras, välja arvatud rühmatööna tehtav kordushindamine, mis sooritatakse rühmale määratud ajal.

60. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane ei ilmunud hindamisele mõjuval põhjusel ja esitab õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile viie tööpäeva jooksul alates hindamisest mõjuva põhjuse kohta tõendi. Mõjuval põhjusel korralisele hindamisele ilmumata jätnud üliõpilasel on õigus õppekava haldava instituudi juhi või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani otsusel läbida korraline hindamine õppejõu määratud ajal õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemi korral hiljemalt punktis 53 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus hindamisele lubamiseks esitatakse õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile viivitamata pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

61. Kui üliõpilane jättis hindamisele ilmumata mõjuva põhjuseta, loetakse üks hindamiskord kasutatuks eeskirja punkti 87.3.3 mõttes.

149. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse ja saab noomituse või alustatakse eksmatrikuleerimist, märgitakse vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole tal õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist. Hoiatuse korral on õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.

62. Õppejõul on õigus mitte lubada hindamisele üliõpilast, kes ei ole täitnud õppeaines nimetatud hindamisele pääsemise eeldusi, ja kanda protokolli negatiivne tulemus.

Õppejõud saab vormistada enda ainetele eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja  "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada oma üksuses eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

51. Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik valida õppeaine toimumise semestril vähemalt kahe korralise hindamisaja vahel, mis planeeritakse eraldi päevadele. Üliõpilane teeb selle valiku õppeinfosüsteemis hiljemalt neljandal päeval enne hindamist. Põhjendatud juhtudel võib aines ette näha ühe korralise lõpphindamise aja. Kordushindamisele registreerimine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne kordushindamist.

Kui õppija soovib osaleda korduseksamil, siis tuleb sellele registreeruda.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete korduseksamitele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida oma üksuste ainete korduseksamitele.

59. Kui üliõpilane ei ilmu valitud päeval hindamisele, märgitakse vastava päeva protokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu hindamisele ühelgi korralisel hindamisajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise hindamispäeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud hindamisele, on tal õigus sooritada  kordushindamine üldises korras, välja arvatud rühmatööna tehtav kordushindamine, mis sooritatakse rühmale määratud ajal.

61. Kui üliõpilane jättis hindamisele ilmumata mõjuva põhjuseta, loetakse üks hindamiskord kasutatuks eeskirja punkti 87.3.3 mõttes.

149. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse ja saab noomituse või alustatakse eksmatrikuleerimist, märgitakse vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole tal õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist. Hoiatuse korral on õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.

62. Õppejõul on õigus mitte lubada hindamisele üliõpilast, kes ei ole täitnud õppeaines nimetatud hindamisele pääsemise eeldusi, ja kanda protokolli negatiivne tulemus.

Õppejõud saab vormistada eksamiprotokolle enda ainetele. Vt täpsemalt "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada eksamiprotokolle oma üksuste ainetele.

Vt täpsemalt peatükist "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

59. Kui üliõpilane ei ilmu valitud päeval hindamisele, märgitakse vastava päeva protokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu hindamisele ühelgi korralisel hindamisajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise hindamispäeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud hindamisele, on tal õigus sooritada  kordushindamine üldises korras, välja arvatud rühmatööna tehtav kordushindamine, mis sooritatakse rühmale määratud ajal.

60. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane ei ilmunud hindamisele mõjuval põhjusel ja esitab õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile viie tööpäeva jooksul alates hindamisest mõjuva põhjuse kohta tõendi. Mõjuval põhjusel korralisele hindamisele ilmumata jätnud üliõpilasel on õigus õppekava haldava instituudi juhi või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani otsusel läbida korraline hindamine õppejõu määratud ajal õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemi korral hiljemalt punktis 53 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus hindamisele lubamiseks esitatakse õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile viivitamata pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

Eksamiprotokollis saavad tulemusi tühistada vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid.

66. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja

kordushindamise negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma

õppeainesse uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused

, välja arvatud kursusesüsteemi kohustuslike ainete puhul. Üliõpilane, kes on saanud ühes õppeaines neljal korral negatiivse hindamistulemuse, kursusesüsteemi korral ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral negatiivse hindamistulemuse, eksmatrikuleeritakse punkti 86.3.3 kohaselt.

Õppija

peab aine sooritamiseks tulevikus uuesti sellele registreeruma.

66. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja kordushindamise negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainesse uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused, välja arvatud kursusesüsteemi kohustuslike ainete puhul. Üliõpilane, kes on saanud ühes õppeaines neljal korral negatiivse

hindamistulemuse, kursusesüsteemi korral ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral negatiivse

hindamistulemuse, eksmatrikuleeritakse punkti 86.3.3 kohaselt.

Vastavate eriõigustega töötaja saab negatiivsete tulemuste arvu kontrollimiseks teha väljundeid:

• 3 mittepositiivse tulemuse väljund
• 4 mittepositiivse tulemuse väljund