Versions Compared

Key

  • This line was added.
  • This line was removed.
  • Formatting was changed.



 

Õppekorralduseeskirja vastavad punktid

Õppija tegevused

Õppejõu tegevused

Õppekorraldusega tegeleva töötaja tegevused

1. Ainele registreerumine

63. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end õppeinfosüsteemis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele 22. Õppeainesse registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine õppeaine läbida ja ning ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust . Registreerumisega kohustub üliõpilane õppeaine lõppedes vastama õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele õppeinfosüsteemis vastavalt rektori kehtestatud korraleja küsida õppeinfosüsteemis tagasisidet õppimise ja õpetamisekohta. 

23.Ühel semestril saab õppeainetele õppeainetesse registreeruda maksimaalselt kuni 50 EAP mahus (mahu hulka ei arvata lõputöö mahtu), suuremas mahus õppeainetele , välja arvatud lõputöö maht. Suuremas mahus õppeainetesse registreerumise otsustab programmijuht.

Õppija registreerub ise ainele.

1. Õppejõud saab õppijaid registreerida oma ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijaid registreerida ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

2. Ainele registreeringu tühistamine

6727. Üliõpilasel on õigus tühistada õppeainesse registreerumine 

27.1 registreerumine õppeainele kahe nädala jooksul alates esimese kontaktõppe toimumisest või ainekavas määratud tähtaja jooksul, mis on vähemalt 10% kontaktõppestõppeaines määratudmuul tähtajal. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeaineleteise õppeainesse, kuid seda vaid kahe nädala jooksul pärast esimese kontaktõppe toimumist selles õppeaines esimese kontaktõppe toimumisest või ainekavas õppeaines määratud registreerumise registreeringu tühistamise tähtaja jooksul. Õppeaine Õppeprodekaan võib erandkorras põhjendatud juhtudel lubada üldisest tähtajast hilisematõppeainesse registreerumise tühistamist;

27.2 õppeaine toimumisaja muutumise korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppeainele kahe nädala jooksul pärast muudatusest teavitamist. Õppekava vahetuse korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppekavasse mittekuuluvatele õppeainetele ;

27.3 kahe nädala jooksul pärast õppekava vahetust õppeaines, mis ei kuulu uude õppekavasse;

27.4 . Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainetele kahe nädala jooksul pärast välismaale välismaal õppijaks arvamist. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeaines, mis arvestati VÕTAga. Õppeprodekaan võib erandkorras põhjendatud juhtudel lubada üldisest tähtajast hilisemat õppeainest maharegistreerimist.;

27.5 samal semestril VÕTA-ga läbitud õppeaines.


134197. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole on lubatud osaleda õppetööl ega sooritada õppetöös ning teha arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui akadeemilist puhkust on antud punkti 191 alusel või kui üliõpilane on alla 3-aastase või alla 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja või keskmise, raske või sügava puudega isik. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, v.a punktide 191 ja 192 alusel akadeemilisele puhkusele siirduvate üliõpilaste puhul, kes peavad registreeringute tühistamiseks esitama avalduse samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusegavälja arvatud juhul, kui koos akadeemilise puhkuse avaldusega esitab üliõpilane nimekirja õppeainetest, millesse ta oli akadeemilisele puhkusele minnes registreeritud ja mille läbimist ta soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata.

Õppija tühistab registreeringu ainele ise. Võimalik on seda teha kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani

Õppejõud saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid oma ainetele kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani.

1. Vastavate eriõigustega töötaja määrab aine avamisel registreerimiseks kuupäeva, mil registreeringu tühistamine ainele lõppeb.

2. Vastavate eriõigustega töötaja saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid enda üksuste ainetele õppeprodekaani loa alusel.

3. Eksamite (arvestuste) ja korduseksamite
vormistamine

9750. Üliõpilasel Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral ühel korduseksamil (rühmaeksami puhul õppejõu poolt rühmale määratud korduseksami ajal). Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral kahel korduseksamil.

971. Korduseksami sooritamise õigust ei ole juhul, kui üliõpilane on saanud negatiivse tulemuse akadeemilise petturluse tõttu.

üks korraline hindamine ja korralise hindamise negatiivse tulemuse korral üks kordushindamine (kursusesüsteemis kohustuslike ainete korral kaks kordushindamist). Pidevhindamisel ei ole kohustust võimaldada vahehindamist järele teha, kui see ei ole pidevhindamise olemust arvestades mõistlikult oodatav ja kui see ei riku punktis 47 sätestatut. Kombineeritud hindamise korral lähtutakse lõpphindamise ja pidevhindamise kohta sätestatust, arvestades kombineeritud hindamise olemust konkreetses õppeaines.

149. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse ja saab noomituse või alustatakse eksmatrikuleerimist, märgitakse vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole tal õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist. Hoiatuse korral on õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.

51. Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik valida õppeaine toimumise semestril vähemalt kahe korralise hindamisaja vahel, mis planeeritakse eraldi päevadele. Üliõpilane teeb selle valiku õppeinfosüsteemis hiljemalt neljandal päeval enne hindamist. Põhjendatud juhtudel võib aines ette näha ühe korralise lõpphindamise aja. Kordushindamisele registreerimine 98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul tuleb õppeinfosüsteemis teha valik hiljemalt neljandal päeval enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, tuleb õppeinfosüsteemis valik teha hiljemalt neljandal päeval enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksami, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne korduseksami toimumistkordushindamist.

103. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt 53. Kordushindamine peab toimuma enne järgmise semestri alguseks.104. Korduseksami sooritamise algust. Seda tähtaega võib õppekava haldava õppeainet korraldava valdkonna õppeprodekaan või instituudi juht pikendada kuni kahe nädala võrra, kui korduseksami sooritamist kordushindamist takistasid mõjuvad põhjused. Selleks esitab üliõpilane hiljemalt semestri alguseks õppeprodekaanile või instituudi juhile põhjendatud avalduse õppeaine vastutava õppejõu kirjaliku nõusolekuga.

 

 



Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

4. Eksamitele (arvestustele) registreerumine

9851. Üliõpilasel Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik valida õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja hindamisaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul tuleb õppeinfosüsteemis teha valik , mis planeeritakse eraldi päevadele. Üliõpilane teeb selle valiku õppeinfosüsteemis hiljemalt neljandal päeval enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, tuleb õppeinfosüsteemis valik teha hiljemalt neljandal päeval enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksami, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine hindamist. Põhjendatud juhtudel võib aines ette näha ühe korralise lõpphindamise aja. Kordushindamisele registreerimine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne korduseksami toimumistkordushindamist.

1. Kui eksam on informatiivne, siis õppija sellele registreeruda ei saa.

2. Registreerumisega eksamile peab õppija registreeruma.

Õppejõud saab vajadusel õppijaid registreerida enda ainete eksamitele (arvestustele).

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab määrata, kas õppijad peavad eksami valima hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Ilma selle kohustuseta saavad õppijad registreeruda eksamitele kolm päeva enne vastava eksami toimumist.

2. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab vajadusel õppijad registreerida eksamitele (arvestustele).

5. Eksamile pääsemise keelamine

96. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi: eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, 49. Üliõpilasel on õigus hindamisele, kui ta on registreerunud õppeainele õppeainesse ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.õppeaines selleks ettenähtud eeldused. Hindamisele pääsemise eelduste järele tegemise võimaldamise otsustab vastutav õppejõud ja märgib selle õppeaines punkti 50 kohaselt.

57. Üliõpilase hindamisele lubamiseks on hindamise korraldajal 106. Üliõpilase eksamile lubamiseks on eksamineerijal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist. Eksamineerijal on õigus ja kohustus eemaldada üliõpilane eksamilt punktides 203.1–203.5 nimetatud juhtudel (akadeemiline petturlus).

62111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile hindamisele üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile õppeaines nimetatud hindamisele pääsemise tingimusieeldusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli protokolli negatiivne tulemus.

1. Kui õppijale keelatakse eksamile pääs, siis tühistatakse registreering olemasolevale eksamile ja ta ei saa eksamile registreeruda enne, kui keeld on eemaldatud. Vt täpsemalt peatükist "Eksamile pääs on keelatud".

2. Võimalik on ka, et eksamile ei võimaldata registreerida enne, kui kontrolltöö(de) eest on saadud kätte nõutud punktisumma.
Vt täpsemalt peatükist "Minimaalne punktide kogusumma hindamisele pääsemiseks on täitmata".

1. Õppejõud saab eraldi keelata õppijal enda ainete eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda. Minimaalne punktisumma eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmunud).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab keelata õppijatel eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda.

Minimaalne punktisumm eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmunud).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

6. Korraliste eksamite tulemuste protokollimine

10859. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamilepäeval hindamisele, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli protokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajalhindamisele ühelgi korralisel hindamisajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva hindamispäeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamilehindamisele, on tal õigus sooritada korduseksam  kordushindamine üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksamvälja arvatud rühmatööna tehtav kordushindamine, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel tühistatakse märge „mitteilmunud“, kui mõjuva põhjuse kohta esitatakse tõend

60. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane ei ilmunud hindamisele mõjuval põhjusel ja esitab õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates . Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud hindamisest mõjuva põhjuse kohta tõendi. Mõjuval põhjusel korralisele hindamisele ilmumata jätnud üliõpilasel on õigus õppekava haldava instituudi juhi või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel sooritada eksam ja vajadusel korduseksam otsusel läbida korraline hindamine õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel kursusesüsteemi korral hiljemalt punktis 103 ja 104 53 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse hindamisele lubamiseks esitatakse õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viivitamatult viivitamata pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.

61. Kui üliõpilane jättis hindamisele ilmumata mõjuva põhjuseta, loetakse üks hindamiskord kasutatuks eeskirja punkti 87.3.3 mõttes.

149110. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudelja saab noomituse või alustatakse eksmatrikuleerimist, märgitakse vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole tal õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist. Hoiatuse korral on õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.

11162. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile hindamisele üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavasõppeaines nimetatud hindamisele pääsemise eeldusi, ja kanda eksamiprotokolli protokolli negatiivne tulemus. 


Õppejõud saab vormistada enda ainetele eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja  "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada oma üksuses eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

7. Korduseksamile registreerumine

9851. Üliõpilasel Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik valida õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja hindamisaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul tuleb õppeinfosüsteemis teha valik , mis planeeritakse eraldi päevadele. Üliõpilane teeb selle valiku õppeinfosüsteemis hiljemalt neljandal päeval enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, tuleb õppeinfosüsteemis valik teha hiljemalt neljandal päeval enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksami, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine hindamist. Põhjendatud juhtudel võib aines ette näha ühe korralise lõpphindamise aja. Kordushindamisele registreerimine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne korduseksami toimumistkordushindamist.

Kui õppija soovib osaleda korduseksamil, siis tuleb sellele registreeruda.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete korduseksamitele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida oma üksuste ainete korduseksamitele.

8. Korduseksami tulemuste protokollimine

10859. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamilepäeval hindamisele, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli protokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajalhindamisele ühelgi korralisel hindamisajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva hindamispäeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamilehindamisele, on tal õigus sooritada korduseksam  kordushindamine üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksamvälja arvatud rühmatööna tehtav kordushindamine, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel tühistatakse märge „mitteilmunud“, kui mõjuva põhjuse kohta esitatakse tõend õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis 103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viivitamatult pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.

61. Kui üliõpilane jättis hindamisele ilmumata mõjuva põhjuseta, loetakse üks hindamiskord kasutatuks eeskirja punkti 87.3.3 mõttes.

149110. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudelja saab noomituse või alustatakse eksmatrikuleerimist, märgitakse vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole tal õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist. Hoiatuse korral on õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.

11162. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile hindamisele üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile õppeaines nimetatud hindamisele pääsemise tingimusieeldusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli protokolli negatiivne tulemus. 


Õppejõud saab vormistada eksamiprotokolle enda ainetele. Vt täpsemalt "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada eksamiprotokolle oma üksuste ainetele.

Vt täpsemalt peatükist "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

9. Tulemuste tühistamine

10859. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamilepäeval hindamisele, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli protokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajalhindamisele ühelgi korralisel hindamisajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva hindamispäeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamilehindamisele, on tal õigus sooritada korduseksam  kordushindamine üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksamvälja arvatud rühmatööna tehtav kordushindamine, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel tühistatakse märge „mitteilmunud“, kui mõjuva põhjuse kohta esitatakse tõend

60. Märge „mitteilmunud“ tühistatakse, kui üliõpilane ei ilmunud hindamisele mõjuval põhjusel ja esitab õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates . Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud hindamisest mõjuva põhjuse kohta tõendi. Mõjuval põhjusel korralisele hindamisele ilmumata jätnud üliõpilasel on õigus õppekava haldava instituudi juhi või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel sooritada eksam ja vajadusel korduseksam otsusel läbida korraline hindamine õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel kursusesüsteemi korral hiljemalt punktis 103 ja 104 53 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse hindamisele lubamiseks esitatakse õppekava haldava instituudi juhile või õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viivitamatult viivitamata pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

 

 



Eksamiprotokollis saavad tulemusi tühistada vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid.

10. Kui õppija sooritab korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele

11366. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami kordushindamise negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele õppeainesse uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes , välja arvatud kursusesüsteemi kohustuslike ainete puhul. Üliõpilane, kes on saanud ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes hindamistulemuse, kursusesüsteemi korral ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150hindamistulemuse, eksmatrikuleeritakse punkti 86.3.43 kohaselt.

Õppija peab aine sooritamiseks tulevikus uuesti sellele registreeruma.

 

 



11. Kui õppija sooritab aine korduvalt negatiivsele tulemusele

11366. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami kordushindamise negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele õppeainesse uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes , välja arvatud kursusesüsteemi kohustuslike ainete puhul. Üliõpilane, kes on saanud ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes hindamistulemuse, kursusesüsteemi korral ühes kohustuslikus õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150hindamistulemuse, eksmatrikuleeritakse punkti 86.3.4.

 

 3 kohaselt.



Vastavate eriõigustega töötaja saab negatiivsete tulemuste arvu kontrollimiseks teha väljundeid:

...