Versions Compared

Key

  • This line was added.
  • This line was removed.
  • Formatting was changed.

 

Õppekorralduseeskirja vastavad punktid

Õppija tegevused

Õppejõu tegevused

Õppekorraldusega tegeleva töötaja tegevused

1. Ainele registreerumine

61. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end ÕISis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust.

65. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne, kui selles õppeaines on toimunud 10% kontaktõppest.

Õppija registreerub ise ainele.

1. Õppejõud saab õppijaid registreerida oma ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijaid registreerida ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

2. Ainele registreeringu tühistamine

65. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest.

177. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeainetele registreerumise tühistamiseks tuleb esitada avaldus samaaegselt akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.

Õppijad tühistab registreeringu ainele ise.

Õppejõud saab tühistada tühistada õppijate registreeringuid oma ainetele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab tühistada õppijate registreeringuid enda üksuste ainetele.

3. Eksamite (arvestuste) ja korduseksamite
vormistamine

96. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel kahel korduseksamil.

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel.

 

 

Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

4. Eksamitele (arvestustele) regiteerumine

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist; õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik.

1. Kui eksam on informatiivne, siis õppija sellele registreeruda ei saa.

2. Registreerumisega eksamile peab õppija registreeruma.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete eksamitele (arvestustele).


1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab määrata, kas õppijad peavad eksami valima hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Ilma selle kohustuseta saavad õppijad registreeruda eksamitele kolm päeva enne vastava eksami toimumist.

2. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida eksamitele (arvestustele).

5. Eksamile pääsemise keelamine

95. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.

109(1). Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

1. Kui õppijale keelatakse eksamile pääs, siis tühistatakse registreering olemasolevale eksamile ja ta ei saa eksamile registreeruda enne, kui keeld on eemaldatud. Vt täpsemalt peatükist "Eksamile pääs on keelatud".

2. Võimalik on ka, et eksamile ei võimaldata registreerida enne, kui kontrolltöö(de) eest on saadud kätte nõutud punktisumma.
Vt täpsemalt peatükist "Minimaalne punktide kogusumma hindamisele pääsemiseks on täitmata".

1. Õppejõud saab eraldi keelata õppijal enda ainete eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda.

Minimaalne punktisumm  eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmumine).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab keelata õppijatel eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda.

Minimaalne punktisumm eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmumine).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

6. Korraliste eksamite tulemuste protokollimine

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud". Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud" viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras.
110. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast  tööpäevast alates nelja tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas kuni 50 isikut, seitsme tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas 51--80 isikut, ning 11 tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas üle 80 isiku. Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega, kuid mitte hiljem kui semestri lõpuks.

Kui õppija ei registreeru ühelegi korralisele eksamile, siis protokollitakse talle negatiivne tulemus.



Õppejõud saab vormistada enda ainetele eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.

Kui aines on informatiivsed eksamid (registreerumist ei toimu), siis saab viimase korralise eksami protokolli lisada kõik ainele registeerunud, kes pole aines veel tulemust saanud. Vt täpsemalt peatükist

  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast"

.Kui aines on registreerumisega eksamid, siis saab viimase korralise eksami protokolli lisada lisaks eksamile registreerunutele, kõik need kes pole aine ühelegi korralisele eksamile registreerunud. Selleks on protokollis nupp Lisa eksamit mittevalinud üliõpilased. Vt vajadusel täpsemalt peatükist

ja  "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada oma üksuses eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.

Kui aines on registreerumiseta eksamid, siis saab viimase korralise eksami protokolli kõik ainele registeerunud, kes pole aines veel tulemust saanud. Vt täpsemalt peatükist

  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast"

.Kui aines on registreerumisega eksamid, siis saab viimase korralise eksami protokolli lisada lisaks eksamile registreerunutele, kõik need kes pole aine ühelegi korralisele eksamile registreerunud. Selleks on protokollis nupp Lisa eksamit mittevalinud üliõpilased. Vt vajadusel täpsemalt peatükist

ja "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

7. Korduseksamile registreerumine

97. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.
102. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks. Avatud ülikooli õppevormis õppival üliõpilasel on vajaduse korral õigus sooritada nii eksam kui ka korduseksam järgneva semestri jooksul, kui õpiväljundite hindamine on tunniplaanis (vastavalt punktile 59) nii planeeritud.

Kui õppija soovib osaleda korduseksamil, siis tuleb sellele registreeruda. Korduseksamile ei saa registreeruda enne, kui korralised eksamid on toimunud.
Korduseksamile registreerumine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.
Näide! Korduseksam toimub K, korduseksamile registreerumine lõpeb õppijale E öösel 24.00.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete korduseksamitele. Registreerida saab õppijaid hiljemalt korduseksamile eelneval päeval.
Näide! Korduseksam toimub K. Õppejõud saab õppija korduseksamile registreerida hiljemalt T (kella 24.00ks).

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida oma üksuste ainete korduseksamitele. Registreerida saab õppijaid hiljemalt korduseksamile eelneval päeval.
Näide! Korduseksam toimub K. Töötaja saab õppija korduseksamile registreerida hiljemalt T (kella 24.00ks).

8. Korduseksami tulemuste protokollimine

 

 

Õppejõud saab vormistada eksamiprotokolle enda ainetele.
Korduseksami protokolli saab lisada esmalt korduseksamile registreerunud ja seejärel nuppu Lisa korduseksamit mittevalinud neg. tulemusega üliõpilased kasutades need, kes on saanud korralise eksami eest negatiivse tulemuse, kuid pole korduseksamile registreerunud.
Vt täpsemalt peatükist "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada eksamiprotokolle oma üksuste ainetele.
Korduseksami protokolli saab lisada esmalt korduseksamile registreerunud ja seejärel nuppu Lisa korduseksamit mittevalinud neg. tulemusega üliõpilased kasutades need, kes on saanud korralise eksami eest negatiivse tulemuse, kuid pole korduseksamile registreerunud.
Vt täpsemalt peatükist "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

9. Tulemuste tühistamine

108. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates.



Eksamiprotokollis saavad tulemusi tühistada vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid.

10. Kui õppija sooritab korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele

111. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul).

Õppijad peab aine sooritamiseks tulevikus uuesti sellele registreeruma.



11. Kui õppija sooritab aine korduvalt negatiivsele tulemusele

111. Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Arsti-, hambaarsti- ja
proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel.

 

 

Vastavate eriõigustega töötaja saab negatiivsete tulemuste arvu kontrollimiseks teha väljundeid: