Täiendusõppealaste dokumentide haldamiseks on õppeinfosüsteemis loodud täiendusõppe moodul, kuhu koondub kogu info täiendusõppekursuste, õppijate ja neile väljastatud dokumentide kohta. Samuti toimib ÕIS ka arhiivina.
Täiendusõppeprogrammi sisestamiseks ja õppijate andmete töötlemiseks on vaja vastavaid ÕISi kasutajaõiguseid. Neid jagavad valdkonna või instituudi ÕISi koordinaatorid.
Täiendusõppeprogrammi üldandmed
| Välja nimetus | Selgitus |
| Korraldav struktuuriüksus | Valdkond, instituut |
| Kood genereeritakse ÕISis automaatselt. | |
| Tegevusloa number | Tegevusluba vajavad ainult eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavad koolitused, mh selleks, et õppijatel oleks õigus taotleda keeleõppele tehtud kulude hüvitamist. Hetkel Tartu Ülikoolil keelekursuste tegevusluba taotletud ei ole. |
| Nimetus | Täiendusõppeprogrammi nimetus tuleb sisestada ÕISi nii eesti kui inglise keeles. Koolituse nimetus peab kajastama koolituse sisu, ei tohi olla eksitav ega liiga pikk. Koolituse nimetuses ei tohi kasutada üksnes ametinimetust. Eestikeelne nimetus kuvatakse veebilehele ja trükitakse muutmata kujul täiendusõppe lõpudokumentidele. |
| Programmi liik |
|
| Valdkond | Täiendusõppeprogrammid jaotatakse 7 valdkonna vahel: haridusteadused, humanitaarteadused, loodusteadused, meditsiin, sotsiaalteadused, sporditeadused ja täppisteadused. Määrata saab rohkem kui ühe valdkonna ja vastavalt valitud valdkonnale/valdkondadele jaotatakse programmid ka täiendusõppe kodulehel. |
| Õppevaldkond, õppesuund, õppekavarühm, õppekavagrupp | Liigituse aluseks on Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED-F 2013. ISCED-F 2013 juhend: https://www.hm.ee/sites/default/files/kehtiv_01.01.2017_isced-f-2013_0.pdf. Täiendusõppeprogrammidele õppekavarühma määramisel palume pöörata tähelepanu veel kahele asjaolule. 1. Tartu Ülikoolis ei ole kasutusel üldõppekavade valdkonda kuuluvad õppekavarühmad. 2. Täiendusõppes ei ole kasutusel „mujal liigitamata“ märkega õppekavarühmad (kuigi ÕISis on neid võimalik valida). |
| Keeleõpe | Keeleõppe puhul on füüsilisest isikust maksjal õigus tulumaksutagastusele. Keeleõppe märkeruudu saab lisada HVLC, HVVK, SVNC, P2AV, P2OO, P2TP, K1PR, SVOI, HVEE, HVUS, HVKU, SVHI programmidele. |
EN keeleoskustase | |
Koolituse kogumaht tundides ja EAPdes | Koolituse mahus peab kajastuma kogu antud koolituse raames tehtav õppetöö (nii auditoorne kui iseiseisev). Täiendusõppes ei ole ühtseid reegleid auditoorse ja iseseisva töö mahu suhtes. On kursusi, kus iseseisvat tööd kavandatud ei ole, on selliseid, kus iseseisva töö osakaal on vaid 10-20% koolituse kogumahust, ja on ka selliseid, kus iseseisva töö maht on sarnane tasemeõppega (ehk ca 75%). Oluline on, et auditoorse ja iseseisva töö mahu suhe oleks asjakohane ja realistlik. Näiteks kahepäevase auditoorse koolituse, mille raames on iseseisvaks tööks 10 lk teksti läbilugemine esimese koolituspäeva õhtul ja selle arutelu teisel koolituspäeval, mahuks on realistlik määrata 0,75 EAP. Täiendusõppes on võimalik koolitust läbida kas täies mahus (osaledes nõutud mahus auditoorses õppetöös ja sooritades iseseisva töö, arvestuse vms) või osaliselt (osaledes nt ainult auditoorses õppetöös ilma iseseisvat tööd tegemata), vastavalt programmis kirjeldatud tingimustele (st kõiki koolitusi ei pea olema võimalik läbida mitmes mahus). |
Tulumaksutagastus füüsilisest isikust maksjale | Tulumaksu saab füüsilisest isikust maksja tagasi taotleda vaid koolituskuludelt,
|
Täiendusõppeprogramm on seotud õppekava või kutsestandardiga | Täiendusõppeprogramm ei pea iga kord olema seotud kutsestandardi kompetentside või õppekava õpiväljunditega, kuid kui seos on olemas, tuleks see märkida. Õppekava sidumine standardiga ei tohiks olla kunstlik. Õppekava sidumine kutsestandardiga on õigustatud sellisel juhul kui standardi tervikkompetentsist omandatakse valdav osa. Kui üksikust kompetentsist omandatakse vaid väga minimaalne osa, pole õige õppekava standardiga siduda. Kui on tegemist täiendusõppeprogrammiga, mis on mõeldud kutsestandardis kirjeldatud ning õppijal juba olemas oleva pädevuse säilitamiseks, siis tuleb vastavalt sõnastada ka koolituse sihtgrupp. Kui programmi andmetesse on sisestatud programmi seotus kutsestandardi või õppekavaga, siis trükitakse see info ka tunnistuse lisale ja tõendile. Tasemeõppe õppekava mooduli või ainega seotus on võimalik ÕISis linkida vastava õppekava osaga või ainega. Infost, millise aine õpiväljunditega antud täiendusõppeprogramm on seotud, võib õppijal olla abi juhul, kui ta soovib läbitud täiendusõpet VÕTA teel kasutada tasemeõppe õppekava täitmiseks. Kutsestandardi info tuleb sisestada käsitsi, tase valida rippmenüüst. NB! Kutsestandardi nimetus tuleb sisestada suure algustähega Täiendusõppeprogrammi andmetes määratud õppekavarühm ja selle õppekava õppekavarühm, mille õpiväljunditega programm on seotud, peaksid olema lähedased või kattuma. Juhul, kui täiendusõppeprogramm on seotud sellise õppeaine õpiväljunditega, mis ei kuulu ühtegi õppekavasse, seost luua ei ole võimalik. Sellisel juhul tuleks kasutada täiendusõppeprogrammi sidumist kutsestandardi kompetentsidega. |
Kompetentsid, millega programm on seotud | Kutsestandardi vastavad kompetentsid tuleb sisestada käsitsi. |
Täiendusõppeprogrammi toimumine
Üldandmete järel vormistatakse toimumine. Toimumisi võib ühel programmil olla mitu.
| Toimumise algus ja toimumise lõpp | Need andmed trükitakse tunnistusele, tunnistuse lisale ja tõendile Kui koolituse läbimiseks on vajalik nii auditoorse kui iseseisva töö sooritamine, ei tohi olla koolituse toimumisajaks märgitud ainult koolituse auditoorse töö toimumise aeg. Koolituse toimumisaega saab ÕISis muuta seni, kuni ei ole vormistatud õppijaks arvamise korraldus. Pärast seda tuleb koolituse aega muuta täiendusõppeprogrammil õppijaks arvamise korralduse muutmise korraldusega. |
| Toimumise ajakava ja lisainfo | Siia tuleks märkida koolituse alguse- ja lõpukellaaeg, täielik koolituspäeva ajakava ja/või muu oluline info koolitusel osalejale. |
| Toimumiskoht | Toimumiskohas tuleb määrata riik (vaikimisi Eesti) ja maakond. Tallinnas või Tartus toimumise korral tuleb toimumispaigaks määrata linn. Kui õpetamisviisiks on määratud täielikult veebipõhine õpe või õpe posti teel, siis toimumiskoha valikut ei teki. Tellimuskoolituste näidisprogrammide sisestamisel võib toimumiskoha jätta täitmata (v.a juhul, kui koolitust saabki läbi viia ainult kindlas kohas). |
| Toimumiskoha info | Täpsustav ja õppijat abistav info toimumiskoha osas: aadress, sh õpperuumi number, info toimumiskoha kohta, mis aitab koolitusele tulijatel õigesse kohta jõuda, samuti info parkimisvõimaluste kohta. |
| Õppekeskkonna kirjeldus | Õppekeskkonna kirjelduse tekst on ette antud vaikimisi. Vajadusel on seda võimalik täiendada või muuta, nt täielikult veebipõhiste kursuste puhul tuleb etteantud tekst kustutada ja kirjeldada selle asemel veebipõhist õppekeskkonda, kus koolitus toimub. |
| Sihtrühm | Sihtrühm tuleb sõnastada võimalikult täpselt, et info koolituse kohta jõuaks õige sihtgrupini. Samuti on koolituse sihtrühmaga seotud koolituse käibemaksuvabastus. |
| Grupi minimaalne ja maksimaalne suurus | Grupi minimaalse suuruse (väikseim osalejate arv, millega kursus toimub) märkimine on kohustuslik. Kui grupi maksimaalses suuruses märgitud arv õppijaid on kursusele registreerunud, peatub kursusele registreerumise võimalus. |
| Õppetöö vorm |
|
| Mahu struktuur | Koolituse maht jagatakse auditoorseks tööks, praktikaks, iseseisevaks tööks (iseseisva töö mahu arvestab süsteem eelnevalt sisestatud andmeid arvestades automaatselt). Koolituse mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides. Maht peab vastama programmi üldandmetesse sisestatud koolituse mahule. Ülikoolis lisandub sinna paralleelselt mahu arvestamine EAP-des. 1 EAP on 26 tundi õppija tööd. |
Valida keel, milles toimub õppetöö (NB! Mitte segi ajada keeleõppega). | |
| Õppejõud | Õppejõu saab lisada ÕISi isikuregistrist. Kui õppejõul puudub eelnevalt suhe Tartu Ülikooliga, siis on vaja tema andmete sisestamiseks hooldusmooduli kaudu (vähemalt) nime ja isikukoodi. Õppejõu nimi tuleb lisada ka sisu kirjeldusse! Iga teema juurde tuleb valida rippmenüüst vastav õppejõud. Rippmenüüs kuvatakse ainult need nimed, mis on siin õppejõudude väljale sisestatud. |
Õppejõu kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus | Iga koolitaja nime juurde tuleb lisada lühike kirjeldus õppejõu kvalifikatsiooni kirjelduseks. Sellele väljale on võimalik lisada ka link, kui õppejõul on olemas CV või portfolio mõnel avalikult ligipääsetaval veebilehel. |
| Õppejõudude kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus eesti keeles | Väli tuleb täita ainult ainetest koosneva programmi puhul, kus õppejõudude nimesid ja nende kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldust toimumise andmesse ei lisata. Väljal võiks olla üldistatud info, mis kirjeldab täiendusõppeprogrammi õppejõudude kvalifikatsiooni või töökogemust. |
| Õpingute alustamise tingimused | Tingimused, millele õppija peab vastama antud programmil õppimiseks, nt kui õppijatel peab olema eelnevalt omandatud mingi kindel kvalifikatsioon või haridustase. |
| Õpiväljundid | Õpiväljundid (st sellele väljale sisestatud info) trükitakse muutmata kujul tunnistuse lisale. Õpiväljundid peavad olema sõnastatud nii, et nende alusel on võimalik hinnata täiendusõppeprogrammi läbinu teadmisi ja oskusi. Õpiväljundite sõnastamine toimub analoogselt tasemeõppe õppeainete eesmärkide ja õpiväljunditega. (Õpiväljundite sõnastamise põhimõtteid vt Õppekava arendamise juhendmaterjalist, lk 27-30). Sõnastus peaks algama: Täiendusõppeprogrammi läbinud õppija" Õpiväljundid võiks reastada üksteise alla. Sõltuvalt kasutatavast numeratsioonist ja lausest lõpevad need kas semikooloni või punktiga. Loetelu vormistamiseks leiab keelenõu siit. Vt ka Siret Rutiku koolituse materjale õpiväljundite sõnastamise kohta. |
Õpiväljundite saavutatuse hindamise viis | Kui õpiväljundite saavutatuse hindamise viisiks on valitud eristav või eristamata, trükitakse see info ka tunnistuse lisale. Valik tuleb teha rippmenüüst: eristav, eristamata, hindamist ei toimu. Kui koolitus lõpeb lõputöö kaitsmisega, siis tuleb hindamise viisiks vastavalt valida kas eristav või eristamata ja kaitsmine kirjeldada hindamismeetodite väljal. Hindamise viisiga on seotud koolituse läbimist tõendavad dokumendid. Eristava ja eristamata hindamise korral on koolituse täies mahus lõpetajatele võimalik väljastada tunnistus (osalises mahus läbijatele tõend). Kui koolituse lõpus ei toimu hindamist, siis on ainsaks koolituse läbimist tõendavaks dokumendiks tõend. |
Hindamismeetodid | Kui koolituse käigus toimub õpiväljundite omandatuse hindamine, siis tuleb sõnastada nii hindamismeetodid kui ka hindamiskriteeriumid. Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis. Hindamismeetodi valikul tuleb lähtuda õpiväljunditest, mille saavutamist soovitakse hinnata. Abimaterjal: E. Pilli „Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis“ http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/113311 |
| Hindamiskriteeriumid | Hindamiskriteeriumid ehk hindamisjuhised kirjeldavad hindamismeetodiga tõendatavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteeriumid on sõnastatud õpiväljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega. |
| Sisu | Sisu välja(de)le sisestatud tekst trükitakse muutmata kujul tunnistuse lisale ja tõendile. Koolituse sisu ("teemadest koosnevate" programmide puhul) on võimalik sisestada kas ühe või mitme teemana. Iga teema juurde tuleb sisestada maht ja õppejõud (valida saab rippmenüüst nende hulgast, kes on toimumise andmetesse õppejõududena sisestatud). Koolituse sisu väljale info sisestamisel tuleb silmas pidada, et pikema teksti korral ei mahu see kõik ühele lisalehele. Sisu väljal peaks olema kirjas koolitusel käsitletavad teemad, õpiväljundite ja õppeprotsessi kirjeldamiseks tuleks kasutada teisi välju!
|
| Õppematerjalid | Viide, mis tüüpi õppematerjale koolitusel kasutatakse või nt kas koolitusel osalejatel on vaja ise osta täiendavalt õpikuid või muid õppevahendeid. |
| Nõuded lõpetamiseks | Nõuded lõpetamiseks määravad ära, milliste tingimuste täitmisel on õppijale võimalik väljastada koolituse läbimist tõendav dokument. Nt kui lõpetamise nõuetes on määratud auditoorses õppetöös osalemise protsent, siis selle täitmata jätmisel ei saa õppijale väljastada koolituse läbimist tõendavat dokumenti. |
Koolituse läbimisel on võimalik arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust (VÕTA) | Selle märkeruudu täitmine tähendab, et antud programmi on kas tervikuna või osaliselt võimalik läbida VÕTA teel. |
Lõpetajale väljastatav dokument | Koolituse läbimist tõendab kas tunnistus (koos lisaga) (juhul, kui täiendusõppeprogrammi käigus toimus õpiväljundite hindamine ja õppija omandas kõik õpiväljundid) või tõend (kui õpiväljundite omandatust ei hinnatud või kui õppija ei omandanud kõiki õpiväljundeid). vt ka Täiendusõppeprogrammi ülesehitus sõltuvalt hindamisest |
| Lõpetajale väljastatakse dokumendid (digitaalselt või paberil) | Rippmenüüst saab valida, kas täiendusõppeprogrammi läbinutele väljastatakse lõpudokumendid paberil või digitaalselt. Programmijuhil on õigus otsustada, mis viisil kogu grupile dokumendid väljastatakse. Kui määratakse valik 'paberil/digitaalselt', siis on õppijatel koolitusele registreerudes võimalik valida, mil viisil nad lõpudokumente soovivad. Kui õppija on märkinud, et ta soovib paberil lõpudokumenti, siis ei saa talle digitaalset lõpudokumenti vormistada. |
| Hind käibemaksuta | Kui tegemist on avatud registreerimisega koolitusega, siis siia väljale lisatakse koolituse hind ühele osalejale ja see info kuvatakse ülikooli täiendusõppe kodulehel. Kui tegemist on tellimiskoolitusega, mida kodulehele ei kuvata, saab siia panna ka grupihinna. Kui koolitus on osalejale tasuta, tuleb siia väljale sisestada 0 ja hinnainfo väljal täpsustada, kelle toel finantsilisel toel või tellimisel koolitus toimub. |
Lisandub käibemaks | Koolituste käibemaksustamise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks rektori 7. detsembri 2015. a käskkirja nr 6 "Täiendusõppe õppetasu kehtestamise, arveldamise ja õppetasust vabastamise korra" p.9. Koolituse hinnale lisatakse üldjuhul käibemaks. Käibemaksu ei lisata ning äriline eesmärk täiendusõppe korraldamisel on ülikoolis välistatud juhul, kui:
|
Hind käibemaksuga | |
Käibemaksust vabastamise põhjus | |
| Hinnainfo | Siia väljale saab lisada infot, mis on õppijatele oluline teada koolituse hinna kohta (soodustused, allahindluse võimalused jms) Kui koolitus on osalejatele tasuta, siis info selle kohta, missuguse organisatsiooni finantsilisel toel või tellimisel koolitus toimub. Info finantseerija kohta on mitmetel juhtudel vajalik lisada ka tunnistusele (nt: Koolituse läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist). |
Märkeruut tuleb täita, kui koolitus toimub tellimisel. Kui märkeruut on täidetud, avaneb järgmine väli "Tellija". Kui see märkeruut on täidetud ja sisestatud on ka toimumise kuupäevad, siis koolitust kodulehele ei kuvata. Nende kursuste puhul, mis toimuvad ainult tellimisel, on soovitav jätta üks toimumine märkeruuduga „tellimisel“ (mida on võimalik kodulehele kuvada näidisprogrammina võimaliku tellimuskoolituse kohta). Kui koolitus toimub, siis vormistada uus toimumine konkreetsete aegadega ja infoga toimumiskoha ja tellija kohta. | |
| Tellija | |
| Märkeruudud | (ümberõpe, rahvusvaheline, suveülikool, suveülikool, talveülikool, väärikate ülikool, õppejõule, õpetajale, EETA, MOOC jt) Märkeruute saab valida mitu, nt "rahvusvaheline" ja "suveülikool". |
| Paberil väljastatud MOOCi tunnistuse tasu | Vastavalt täiendusõppe õppetasu kehtestamise, arveldamise ja õppetasust vabastamise korra p.5 on täiendusõpet korraldava valdkonna dekaanil, instituudi, kolledži või valdkonnavälise asutuse juhil või täiendusõpet korraldava tugiüksuse juhi ettepanekul õppeprorektoril õigus kehtestada tasu vaba juurdepääsuga e-kursuste lõpetanutele paberil väljastatavate dokumentide eest. Tasu paberil dokumentide väljastamise eest sisaldab käibemaksu riiklikes õigusaktides kehtestatud määrade alusel. |
| Näita ka sisekoolituskalendris | Märgitakse vajadusel nende koolituste juurde, mis kajastuvad ka sisekoolituskalendris. |
| Programmijuht ja kontaktisik | Programmijuht ja kontaktisik (nimi, telefon, e-posti aadress) võivad olla üks ja sama isik. Programmijuht on see, kes koostab programmi ja vastutab programmi sisulise poole eest, kontaktisik vastutab ennekõike koolituse korraldamise, sh õppijatega suhtlemise eest. Kodulehele kuvatakse kontaktisiku andmed ja teated registreerujatest ja nende poolt esitatud küsimused edastatakse kontaktisiku e-posti aadressile. NB! Nende koolituste puhul, mille sihtgrupiks on välismaalased, tuleb telefoninumbri sisestamisel kindlasti lisada ka riigi kood (+372). |
| Registreerujast teade kontaktisiku e-posti aadressile | Selle märkeruudu täitmisel tuleb kontaktisikule e-posti teel teavitus uuest registreerujast. Samuti edastatakse kontaktisiku e-posti aadressil küsimus või teade, mille koolitusele registreeruja on sisestanud registreerimise lehel väljale "Täiendav info või küsimused seoses koolitusel osalemisega". |
Registreerumine lubatud alates | Kui see väli on täidetud, siis kuvatakse kursuse info küll veebis välja, kuid sellele programmile ei ole võimalik veel registreeruda (nt juhul, kui koolituse rahastajal on erinõuded koolitusele registreerimise avamise aja kohta). |
Sisestatud tähtaja saabudes registreerumisvõimalus sulgub. Kui koolitus otsustatakse ära jätta, saab koolitusele registreerimise võimaluse sulgeda vajalikul ajal koolitusele registreerumise tähtaega varasemaks muutes. | |
Registreerumise info | Täiendav info koolitusele registreerimise kohta, nt meeldetuletus, et registreerumisel sisestataks kindlasti ka amet või töökoht vmt. |
| Registreerunutele saadetava kirja sisu | Kui see väli on täidetud, saadetakse registreerujale, kes sisestab oma andmetesse e-posti aadressi, automaatselt sellel väljal olev tekst/kiri. Registreerujale saadetavasse vastuskirja võiks panna lisaks koolituse üldinfole (pealkiri, toimumisaeg, toimumiskoht) ka info, kuhu pöörduda täiendava info saamiseks, st kontaktisiku nimi ja kontaktid. Lisaks on see kiri kinnituseks registreerujale, et elektroonne registreerumine on olnud edukas. Näidiskiri: Tere! Kohtumiseni koolitusel! (programmijuhi nimi) |
| Struktuuriüksuse juhi kinnitus | Koolitusprogramm vajab struktuuriüksuse juhi kinnitust, sest vastavalt ülikoolis kehtivale korrale vastutab just tema nii koolituse sisu kui korralduse kvaliteedi eest. Struktuuriüksuse juhile edastatakse ÕISist automaatne teade, kui tema struktuuriüksuse koodiga on ÕISis kinnitatud uus programm või toimumine. |
| Kinnitamise kuupäev |