You are viewing an old version of this page. View the current version.

Compare with Current View Page History

« Previous Version 5 Next »

 

Õppekorralduseeskiri vastavad punktid

Õppija tegevused

Õppejõu tegevused

Õppekorraldusega tegeleva töötaja tegevused

Ainele registreerumine

61. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end ÕISis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust.

65. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne, kui selles õppeaines on toimunud 10% kontaktõppest.

Õppija registreerub ise ainele.

Õppejõud saab õppijaid registreerida oma ainetele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijaid registreerida ainetele.

Ainele registreeringu tühistamine

65. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest.

177. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeainetele registreerumise tühistamiseks tuleb esitada avaldus samaaegselt akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.

Õppijad tühistab registreeringu ainele ise

Õppejõud saab tühistada tühistada õppijate registreeringuid oma ainetele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab tühistada õppijate registreeringuid.

Eksamile pääsemise keelamine

95. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.

109(1). Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

Kui õppijale keelatakse eksamile pääs, siis tühistatakse registreering olemasolevale eksamile ja ta ei saa eksamile registreeruda enne, kui keeld on eemaldatud. Vt täpsemalt peatükist "Eksamile pääs on keelatud".

1. Õppejõud saab keelata õppijatel enda aine eksamile pääs.

2. Õppijale, keda pole eksamile lubatud protokollitakse negatiivne tulemus.

3. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab keelata õppijatele eksamile pääs.

2. Õppijale, keda pole eksamile lubatud protokollitakse negatiivne tulemus.

3. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

Eksamite (arvestuste) ja korduseksamite
vormistamine

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist; õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist.

 

 

Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

Eksamitele (arvestustele) ja korduseksamitele regiteerumine

96. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel kahel korduseksamil.

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist; õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.

102. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks. Avatud ülikooli õppevormis õppival üliõpilasel on vajaduse korral õigus sooritada nii eksam kui ka korduseksam järgneva semestri jooksul, kui õpiväljundite hindamine on tunniplaanis (vastavalt punktile 59) nii planeeritud.

1. Kui eksam on informatiivne, siis õppija sellele registreeruda ei saa.

2. Registreerumisega eksamile peab õppija registreeruma. Registreerumine lõppeb kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui kehtestatud on, et õppija peab valima eksami hiljemalt kolm päeva

3. Kui õppija soovib osaleda korduseksamil, siis tuleb sellele registreeruda. Korduseksamile ei saa registreeruda enne, kui korralised eksamid on toimunud.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete eksamitele (arvestustele) ja korduseksamitele.

1.

2. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida eksamitele (arvestustele) ja korduseksamitele.


Tulemuste protokollimine

106. Eksamitulemused märgib õppejõud eksamiprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.

107. Eksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindega E kuni A. Eksam loetakse negatiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindega F.

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud". Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud" viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras.

Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani või instituudi juhataja otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis 102 kehtestatud tähtajaks. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viivitamatult pärast mõjuva põhjuse ära langemist.


110. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast  tööpäevast alates nelja tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas kuni 50 isikut, seitsme tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas 51--80 isikut, ning 11 tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas üle 80 isiku. Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega, kuid mitte hiljem kui semestri lõpuks.

111. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Arsti-, hambaarsti- ja
proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel.

 

 

 

  • No labels