Page History

61. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end ÕISis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust.

65. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne, kui selles õppeaines on toimunud 10% kontaktõppest.

Õppija registreerub ise ainele.

1. Õppejõud saab õppijaid registreerida oma ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijaid registreerida ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

65. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest.

177. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeainetele registreerumise tühistamiseks tuleb esitada avaldus samaaegselt akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.

Õppijad tühistab registreeringu ainele ise

Õppejõud saab tühistada tühistada õppijate registreeringuid oma ainetele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab tühistada õppijate registreeringuid.

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel.

Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

• Eksami (arvestuse) vormistamine.
• Korduseksami vormistamine.

95. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus. Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.

109(1). Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud eksamile pääsemise tingimusi, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

Kui õppijale keelatakse eksamile pääs, siis tühistatakse registreering olemasolevale eksamile ja ta ei saa eksamile registreeruda enne, kui keeld on eemaldatud. Vt täpsemalt peatükist "Eksamile pääs on keelatud".

1. Õppejõud saab keelata õppijatel enda aine eksamile pääs.

2. Õppijale, keda pole eksamile lubatud protokollitakse negatiivne tulemus.

3. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab keelata õppijatele eksamile pääs.

2. Õppijale, keda pole eksamile lubatud protokollitakse negatiivne tulemus.

3. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist; õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist.

Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

.

96. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel ühel korduseksamil. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamisel kahel korduseksamil.

97. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist; õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.

102. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks. Avatud ülikooli õppevormis õppival üliõpilasel on vajaduse korral õigus sooritada nii eksam kui ka korduseksam järgneva semestri jooksul, kui õpiväljundite hindamine on tunniplaanis (vastavalt punktile 59) nii planeeritud.

1. Kui eksam on informatiivne, siis õppija sellele registreeruda ei saa.

2. Registreerumisega eksamile peab õppija registreeruma. Registreerumine lõppeb kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui kehtestatud on, et õppija peab valima eksami hiljemalt kolm päeva enne esimest eksamit, siis tuleb registreeruda hiljemalt selleks ajaks.

3. Kui õppija soovib osaleda korduseksamil, siis tuleb sellele registreeruda. Korduseksamile ei saa registreeruda enne, kui korralised eksamid on toimunud. Korduseksamile tuleb registreeruda hiljemalt 2 päeva enne korduseksami toimumist.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete eksamitele (arvestustele) ja korduseksamitele.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab määrata, kas õppijad peavad eksami valima hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Ilma selle kohustuseta saavad õppijad registreeruda eksamitele kolm päeva enne vastava eksami toimumist. Korduseksamile registreerumine lõppeb õppijale 2 päeva enne korduseksami toimumist.

2. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida eksamitele (arvestustele) ja korduseksamitele.

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud". Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud" viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras.

110. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast  tööpäevast alates nelja tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas kuni 50 isikut, seitsme tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas 51--80 isikut, ning 11 tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas üle 80 isiku. Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega, kuid mitte hiljem kui semestri lõpuks.

Kui õppija ei registreeru ühelegi korralisele eksamile, siis saab ta

Õppejõud saab vormistada enda ainetele eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.

• Kui aines on registreerumiseta eksamid, siis saab viimase korralise eksami protokolli kõik ainele registeerunud, kes pole aines veel tulemust saanud.
• Kui aines on registreerumisega eksamid, siis saab viimase korralise eksami protokolli lisada lisaks eksamile registreerunutele, kõik need kes pole aine ühelegi korralisele eksamile registreerunud.
  

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada oma üksuses eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.

• Kui aines on registreerumiseta eksamid, siis saab viimase korralise eksami protokolli kõik ainele registeerunud, kes pole aines veel tulemust saanud.
• Kui aines on registreerumisega eksamid, siis saab viimase korralise eksami protokolli lisada lisaks eksamile registreerunutele, kõik need kes pole aine ühelegi korralisele eksamile registreerunud.
  

108. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani või instituudi juhataja otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis 102 kehtestatud tähtajaks. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viivitamatult pärast mõjuva põhjuse ära langemist.