- Vabaainete maht bakalaureuseõppekavas sõltub ühelt poolt lõpueksami või -töö mahust. Seega peab õppekava koostaja määrama nii lõputöö mahu kui ka sellest sõltuva vabaainete mahu. Näiteks 6 EAP mahuga lõputöö puhul jääb vabaainetele 18 EAP ning 12 EAP mahuga lõputöö puhul 12 EAP.
- Samas on üliõpilastel õppekava täitmisel erinevad valikud, mis mõjutavad vabaainete mahtu konkreetse üliõpilase õpingutest lähtuvalt. Kui lõputöö maht on õppekavas 12 EAP ja üliõpilane otsustab võtta kõrvaleriala, siis vabaainetele tema õppekavas ruumi ei jää (selle asemel on kõrvaleriala valikainete moodul). Õppekava läbimiseks on üliõpilasel ka teine võimalus: kõrvaleriala võtmise asemel suurendada peaeriala mahtu (valida lisaks peaeriala moodulitele vähemalt üks valik-, eriala või suunamoodul oma õppekavast), sellisel juhul ei ole vaja läbida teist valikmoodulit ja ruumi jääb ka vabaainetele.
- Õppekava koostaja ei saa ette näha, milliseid valikuid üliõpilased õppekava läbimiseks teevad, seega ei ole ette teada, kui palju jääb üliõpilasel ruumi vabaainete tegemiseks. Küll aga ei ole hea õppekava juures tekitada muljet, et vabaainete maht on kindel fikseeritud suurus, mille üliõpilane kindlasti peab läbima. Seetõttu on bakalaureuseõppekavades võimalik sõltuvalt lõputöö mahust näidata vabaainete maksimumi ja miinimumi antud õppekaval. Maksimum ei pane piiri, kui palju võib maksimaalselt kõige rohkem õppida, vaid näitab, kui palju on 180 EAP kogumiseks vaja EAP sooritada.
|