Versions Compared

Key

  • This line was added.
  • This line was removed.
  • Formatting was changed.

...

Õppeinfosüsteemis kinnitatud olekus programmid on  sisse loginud kasutajale nähtavad kogu info ulatuses ning avalikule kasutajale vähendatud info ulatuses. Täiendusõppe pakkumise väljakuvamine täiendusõppe veebis tugineb just ÕISis olevale infole ja uueneb automaatselt. Seega on oluline, et ÕISi kantakse täiendusõppekursuse info korrektselt. 

 

ÕISi juhendid 

 ÕISi juhendid täiendusõppega seotud andmete haldamiseks.

Igal täiendusõppeprogrammi üldandmed on:

  • Nimetus. Täiendusõppeprogrammi nimetus tuleb sisestada ÕISi nii eesti kui inglise keeles.  Ingliskeelne täiendusõppeprogrammi nimetus kuvatakse ka hinnetelehel. 
  • Programmi liik:
    • „ainetest koosnev“, kui tegemist on suuremamahulise programmiga, mis koosneb eraldi ainetest
    • „sisu vaba tekstina“, kui täiendusõppeprogramm koosneb ühest ainest.
  • Valdkond. Ülikooli täiendusõppeprogrammid jaotatakse 7 valdkonna vahel: haridusteadused, humanitaarteadused, loodusteadused, meditsiin, sotsiaalteadused, sporditeadused ja täppisteadused.Määrata saab rohkem kui ühe valdkonna ja vastavalt valitud valdkonnale/valdkondadele jaotatakse programmid ka täiendusõppe kodulehel.
  • Õppevaldkond, õppesuund, õppekava rühm, õppekavagrupp. Selle liigituse aluseks on Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED 97
  • Eesmärk ja õpiväljundid. Nende sõnastamine toimub analoogselt tasemeõppeainete eesmärkide ja õpiväljunditega.(Õpiväljundite sõnastamise põhimõtteid vt Õppekava arendamise juhendmaterjalist, lk 27-30)
  • Sihtrühm, mis tuleb sõnastada võimalikult täpselt, et info koolituse kohta jõuaks õige sihtgrupini.
  • Nõuded lõpetamiseks määravad ära, mis tingimuste täitmisel on õppijale võimalik väljastada koolituse läbimist tõendav dokument. Nt kui lõpetamise nõuetes on määratud ära auditoorses õppetöös osalemise protsent, siis selle täitmata jätmisel ei saa õppijale väljastada koolituse läbimist tõendavat dokumenti.
  • Maht. Koolituse mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides. Ülikoolis lisandub sinna paralleelselt mahu arvestamine EAP-des. 1 EAP on 26 tundi õppija tööd.

Täiendusõppes ei ole ühtseid reegleid auditoorse ja iseseisva töö mahu suhtes. Tartu Ülikoolis on palju kursusi, kus iseseisvat tööd kavandatud ei ole, on selliseid, kus iseseisva töö osakaal on vaid 10-20% koolituse kogumahust, ja on ka selliseid, kus iseseisva töö maht on sarnane tasemeõppega (ehk ca 75%). Oluline on, et auditoorse ja iseseisva töö mahu suhe oleks asjakohane ja realistlik. Näiteks kahepäevase auditoorse koolituse, mille raames on iseseisvaks tööks 10 lk teksti läbilugemine esimese koolituspäeva õhtul ja selle arutelu teisel koolituspäeval, mahuks on realistlik määrata 0,75 EAP.

Täiendusõppes on võimalik koolitust läbida kas täies mahus (osaledes nõutud mahus auditoorses õppetöös ja sooritades iseseisva töö, arvestuse vms) või osaliselt (osaledes ainult auditoorses õppetöös). Tunnistusel ja tunnistuse lisal kajastub õppetöö maht vastavalt sooritatud õppetööle (nt täiendusõppekursuse, mille maht on 1 EAP, sh 12 h kontaktõpet ja 14 h iseseisvat tööd, läbimisel on võimalik väljastada tunnistusi mahus 0,5 EAP ehk 12 h neile, kes osalesid ainult auditoorses õppetöös ja 1 EAP ehk 26 h neile, kes osalesid nii auditoorses õppetöös kui sooritasid iseseisva töö).

...

 Kui programmi on võimalik läbida ainult auditoorse töö mahus ja iseseisvat tööd ei pea sooritama, sisestage toimumise lisamise või muutmise vormil väljadele Maht ilma iseseisva tööta (tundi) ja Maht ilma iseseisva tööta (EAP), milline on programmi maht ilma iseseisva tööta. Seejärel on võimalik ka protokollis määrata tegelikult läbitud koolituse maht.

 

Üldandmete järel vormistatakse toimumine. Toimumisi võib ühe programmi all ühel programmil olla mitu.

  • Õpetamisviis. Valida on nelja võimaluse vahel:
    • Auditoorne õpe
    • Täielikult veebipõhine õpe: kogu kursuse õppeprotsess (sisu edastamine, info levitamine, suhtlemine, õppijate hindamine) toimub veebipõhiselt, auditoorseid kohtumisi ei ole.
    • Osaliselt veebipõhine õpe (ehk kombineeritud õpe)- kursuse õppeprotsess toimub veebipõhiselt, kuid kursuse jooksul toimub ka auditoorseid seminare või praktikume.
    • Õpe posti teel. Seda õppevormi kasutab teaduskool.

...