Skip to end of metadata
Go to start of metadata


 

Õppekorralduseeskirja vastavad punktid

Õppija tegevused

Õppejõu tegevused

Õppekorraldusega tegeleva töötaja tegevused

1. Ainele registreerumine

63. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end õppeinfosüsteemis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust. Registreerumisega kohustub üliõpilane õppeaine lõppedes vastama õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele õppeinfosüsteemis vastavalt rektori kehtestatud korrale. Ühel semestril saab õppeainetele registreeruda maksimaalselt 50 EAP mahus (mahu hulka ei arvata lõputöö mahtu), suuremas mahus õppeainetele registreerumise otsustab programmijuht.

Õppija registreerub ise ainele.

1. Õppejõud saab õppijaid registreerida oma ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijaid registreerida ainetele.

2. Kõikidele ainele registreerunutele tuleb aine lõppedes protokollida tulemus.

2. Ainele registreeringu tühistamine

67. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele kahe nädala jooksul alates esimese kontaktõppe toimumisest või ainekavas määratud tähtaja jooksul, mis on vähemalt 10% kontaktõppest. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid kahe nädala jooksul selles õppeaines esimese kontaktõppe toimumisest või ainekavas määratud registreerumise tühistamise tähtaja jooksul. Õppeaine toimumisaja muutumise korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppeainele kahe nädala jooksul pärast muudatusest teavitamist. Õppekava vahetuse korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppekavasse mittekuuluvatele õppeainetele kahe nädala jooksul pärast õppekava vahetust. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainetele kahe nädala jooksul pärast välismaale õppijaks arvamist. Üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeaines, mis arvestati VÕTAga. Õppeprodekaan võib erandkorras põhjendatud juhtudel lubada üldisest tähtajast hilisemat õppeainest maharegistreerimist.

197. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ega sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui akadeemilist puhkust on antud punkti 191 alusel või kui üliõpilane on alla 3-aastase või alla 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja või keskmise, raske või sügava puudega isik. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, v.a punktide 191 ja 192 alusel akadeemilisele puhkusele siirduvate üliõpilaste puhul, kes peavad registreeringute tühistamiseks esitama avalduse samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.

Õppija tühistab registreeringu ainele ise. Võimalik on seda teha kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani

Õppejõud saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid oma ainetele kuni aine avamisel registreerimiseks märgitud kuupäevani.

1. Vastavate eriõigustega töötaja määrab aine avamisel registreerimiseks kuupäeva, mil registreeringu tühistamine ainele lõppeb.

2. Vastavate eriõigustega töötaja saab vajadusel tühistada õppijate registreeringuid enda üksuste ainetele õppeprodekaani loa alusel.

3. Eksamite (arvestuste) ja korduseksamite
vormistamine

97. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral ühel korduseksamil (rühmaeksami puhul õppejõu poolt rühmale määratud korduseksami ajal). Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral kahel korduseksamil.

971. Korduseksami sooritamise õigust ei ole juhul, kui üliõpilane on saanud negatiivse tulemuse akadeemilise petturluse tõttu.

98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul tuleb õppeinfosüsteemis teha valik hiljemalt neljandal päeval enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, tuleb õppeinfosüsteemis valik teha hiljemalt neljandal päeval enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksami, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne korduseksami toimumist.

103. Korduseksam tuleb sooritada hiljemalt järgmise semestri alguseks.

104. Korduseksami sooritamise tähtaega võib õppekava haldava valdkonna õppeprodekaan või instituudi juht pikendada kuni kahe nädala võrra, kui korduseksami sooritamist takistasid mõjuvad põhjused. Selleks esitab üliõpilane õppeprodekaanile või instituudi juhile põhjendatud avalduse õppeaine vastutava õppejõu kirjaliku nõusolekuga.

 

 

Eksamid (arvestused) ja korduseksamid vormistab ÕISis vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist.

4. Eksamitele (arvestustele) registreerumine

98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul tuleb õppeinfosüsteemis teha valik hiljemalt neljandal päeval enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, tuleb õppeinfosüsteemis valik teha hiljemalt neljandal päeval enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksami, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne korduseksami toimumist.

1. Kui eksam on informatiivne, siis õppija sellele registreeruda ei saa.

2. Registreerumisega eksamile peab õppija registreeruma.

Õppejõud saab vajadusel õppijaid registreerida enda ainete eksamitele (arvestustele).

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab määrata, kas õppijad peavad eksami valima hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Ilma selle kohustuseta saavad õppijad registreeruda eksamitele kolm päeva enne vastava eksami toimumist.

2. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab vajadusel õppijad registreerida eksamitele (arvestustele).

5. Eksamile pääsemise keelamine

96. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi: eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste täitmise kontrolli eest.

106. Üliõpilase eksamile lubamiseks on eksamineerijal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist. Eksamineerijal on õigus ja kohustus eemaldada üliõpilane eksamilt punktides 203.1–203.5 nimetatud juhtudel (akadeemiline petturlus).

111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

1. Kui õppijale keelatakse eksamile pääs, siis tühistatakse registreering olemasolevale eksamile ja ta ei saa eksamile registreeruda enne, kui keeld on eemaldatud. Vt täpsemalt peatükist "Eksamile pääs on keelatud".

2. Võimalik on ka, et eksamile ei võimaldata registreerida enne, kui kontrolltöö(de) eest on saadud kätte nõutud punktisumma.
Vt täpsemalt peatükist "Minimaalne punktide kogusumma hindamisele pääsemiseks on täitmata".

1. Õppejõud saab eraldi keelata õppijal enda ainete eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda. Minimaalne punktisumma eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmunud).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

1. Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab keelata õppijatel eksamile pääsemise.

2. Ainekavasse on võimalik sisestada minimaalne punktisumma, mis on vajalik aine hindamisele pääsemiseks. Kui õppija kontrolltööde eest vastavat arvu punkte kokku ei saa, siis ei saa ta aine eksamile (arvestusele) registreeruda.

Minimaalne punktisumm eksamile pääsemiseks on võimalik kirja panna ka ainult ühe kindla kontrolltöö andmetesse.

3. Õppijale, keda pole eksamile lubatud, tuleb eksamiprotokolliga sisse kanda negatiivne tulemus (F või mitteilmunud).

4. Kui õppija täidab eksamile pääsemise tingimused, on võimalik keeld eemaldada ja õppija saab registreeruda järgmisele korralisele eksamile või korduseksamile.

6. Korraliste eksamite tulemuste protokollimine

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksam, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel tühistatakse märge „mitteilmunud“, kui mõjuva põhjuse kohta esitatakse tõend õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis 103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viivitamatult pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.

110. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“.

111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

 

Õppejõud saab vormistada enda ainetele eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja  "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada oma üksuses eksamiprotokolle.

Viimase korralise eksamiprotokolli tuleb lisada kõik need, kes pole aines veel tulemust saanud.  Vt täpsemalt peatükkidest "Õppijate lisamine eksamiprotokolli ainele registreerunute hulgast" ja "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

7. Korduseksamile registreerumine

98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul tuleb õppeinfosüsteemis teha valik hiljemalt neljandal päeval enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, tuleb õppeinfosüsteemis valik teha hiljemalt neljandal päeval enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksami, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne korduseksami toimumist.

Kui õppija soovib osaleda korduseksamil, siis tuleb sellele registreeruda.

Õppejõud saab õppijaid registreerida enda ainete korduseksamitele.

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialist saab õppijad registreerida oma üksuste ainete korduseksamitele.

8. Korduseksami tulemuste protokollimine

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksam, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel tühistatakse märge „mitteilmunud“, kui mõjuva põhjuse kohta esitatakse tõend õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis 103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viivitamatult pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.

110. Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“.

111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.

 

Õppejõud saab vormistada eksamiprotokolle enda ainetele. Vt täpsemalt "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

Vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid saavad vormistada eksamiprotokolle oma üksuste ainetele.

Vt täpsemalt peatükist "Eksamile, arvestusele või korduseksamile registreerunute lisamine eksamiprotokolli".

9. Tulemuste tühistamine

108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksam, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel tühistatakse märge „mitteilmunud“, kui mõjuva põhjuse kohta esitatakse tõend õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis 103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viivitamatult pärast mõjuva põhjuse äralangemist.

 

 

Eksamiprotokollis saavad tulemusi tühistada vastavate eriõigustega õppekorralduse spetsialistid.

10. Kui õppija sooritab korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele

113. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4.

Õppija peab aine sooritamiseks tulevikus uuesti sellele registreeruma.

 

 

11. Kui õppija sooritab aine korduvalt negatiivsele tulemusele

113. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja täitma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4.

 

 

Vastavate eriõigustega töötaja saab negatiivsete tulemuste arvu kontrollimiseks teha väljundeid: