4. Teadustöö tulemuste avaldamine ja andmete säilitamine

Andmekaitse on oluline ka pärast teadustöö lõppu. Peale andmekaitsepõhimõtete jätkuva järgimise tuleb teada, kuidas andmeid avaldada ja säilitada. Selles peatükis on käsitletud peamisi küsimusi, mis võivad isikuandmete jagamisel tekkida, ja antud mõningaid soovitusi.

Avaliku huvi seisukohast on olulised nii teadustöö vahetu tulemus kui ka selle ühiskondlik levik ja kasutus. Ka avatud teaduse eesmärkide saavutamine eeldab, et teadustöö tulemused ja nende saamiseks kasutatud andmed oleksid püsivalt ja pikka aega kättesaadavad kõigile huvilistele. Euroopa Liidu avaandmete direktiivi 2019/1024 artikli 10 lg-s 1 on sätestatud: „Liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust ning kehtestavad selleks riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet järgides vabalt kättesaadavaks („vaba juurdepääsu põhimõte“) ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks.

4.1. Kui kaua võib teadustöös kasutatud isikuandmeid säilitada?

4.2. Millisel kujul võib isikuandmeid avaldada?

4.2.1. Andmete avaldamine isikustatud kujul   
4.2.2. Andmete avaldamine pseudonüümitud kujul   
4.2.3. Andmete avaldamine anonüümitud kujul   

4.3. Kellega võib teadustööd tehes isikuandmeid jagada?

4.3.1. Andmete töötlemine uurimisrühmas   
4.3.2. Andmete töötlemine mitme teadusasutuse koostöös   
4.3.3. Andmete töötlemine juhendaja ja juhendatava koostöös   
4.3.4. Andmete jagamine teiste teadlaste, kirjastuste, repositooriumide või avalikkusega   
4.3.5. Andmete jagamise tingimused kirjastustes