4.2. Millisel kujul võib isikuandmeid avaldada?

Avaldamist mõistetakse kui isikuandmetele juurdepääsu võimaldamist piiramatule inimeste ringile kas avalikul veebilehel, avalikus andmebaasis või muus kohas. Avaldamine on võimalik vaid juhul, kui andmete konfidentsiaalsust ei pea tagama. Kuna üldjuhul eeldab turvalisuspõhimõte, et kaitsta tuleb ka isikuandmete konfidentsiaalsust, on isikustatud andmete avaldamise kohta tehtud teadustöö puhul erand.

Andmete avalikustamine ei puuduta olukordi, kui inimene soovib enda andmetest koopiat või kui andmeid jagatakse teadusasutuste vahel.

4.2.1.     Andmete avaldamine isikustatud kujul

Kuna isikustatud andmete avaldamine ei ole enamasti uurimistöö puhul vajalik, tuleks seda käsitada eraldi eesmärgina, mis vajab ka iseseisvat, üheselt mõistetavat ja selget õiguslikku alust. Teadustöö puhul sobib selleks eraldi andmesubjekti nõusolek. Kui avaldamine ei põhine nõusolekul, tuleb järgida IKS-i § 6 nõudeid.

Mõningate isikustatud andmete avaldamine võib olla vajalik ka juhul, kui teadustöös on uuritud inimeste loomingut, näiteks kirjalikus või suulises vormis teoseid (jutustused, elulood, meedias avaldatud tekstid jms). Sellisel juhul võib uuritud tekstide ja muude teoste autorite nimede avaldamine olla vajalik ja põhjendatud. Teoste autorite nimetamine ja neile viitamine ilma nõusolekuta on lubatud akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil (vt IKS-i § 5).

4.2.2.     Andmete avaldamine pseudonüümitud kujul

Kuna pseudonüümitud andmed on isikuandmed, peab nende avaldamine põhinema selgel õiguslikul alusel ja olema kooskõlas andmete töötlemise eesmärgiga. Pseudonüümimine pakub vaid lisakaitset inimeste tuvastamise vastu, kuid ei anna iseenesest õigust andmete avaldamiseks.

Pseudonüümitud andmete avaldamiseks võib pidada näiteks seda, kui tsiteeritakse lauseid avaldamata tekstidest (nt intervjuu transkriptsioon) ja neile viidatakse pseudonüümi või isikustamist välistava fraasiga (nt „… intervjuus osalenud doktorandi sõnul …“). Kui aga tsiteeritakse avalikustatud tekste (nt sotsiaalmeedia kommentaarid), peab arvestama, et nende autorid võivad olla lihtsasti tuvastatavad.

Teadlane peab täitma uuringus osalejatele antud lubadusi. Kui ta lubab anonüümsust, on keelatud pseudonüümitud andmeid avaldada. Kui ta aga lubab, et uuringus osalejate nimesid ja isikustamist võimaldavaid andmeid hoitakse konfidentsiaalsena, võib pseudonüümitud andmeid avaldada, kui see on teadustöö eesmärgil vajalik. Eesmärgipärane ei ole näiteks see, kui teadlane avaldab enda jaoks huvitavaid või kummalisi pseudonüümitud intervjuukatkeid isiklikus sotsiaalmeediakanalis – selline töötlemine väljub teadustöö piirest ja on vastuolus andmesubjekti ootustega.

Pseudonüümitud kujul võib kogu andmestiku avaldada, kui selleks esineb õiguslik alus, järgitud on andmekaitsepõhimõtteid ja andmestiku anonüümimine ei ole võimalik. Ent sellisel juhul vastutab ülikool avalikustamisega põhjustatud tagajärgede eest.

4.2.3.     Andmete avaldamine anonüümitud kujul

Eelistatuim on avalikustada ja jagada anonüümitud andmeid, sest need ei ole enam isikuandmed ja seetõttu ei kehti nende kasutamisele ühtki lisapiirangut. Üldmäärus ja avaandmete direktiiv (EL) 2019/1024 soosivad teadusandmete kättesaadavust ja laialdast kasutust ning lihtsaim viis seda tagada on anonüümida isikuandmeid sisaldavad teadustööd.