Isikuandmeid saab jagada kas andmetest koopia edastamise või neile juurdepääsu võimaldamise teel. Mõlemal juhul tuleb hinnata, kas vastutaval töötlejal on õigus isikuandmeid jagada. Allpool on esitatud tüüpilisemad andmete jagamise juhud.

4.3.1.     Andmete töötlemine uurimisrühmas

Kui ülikooli ehk vastutava töötleja esindajad töötlevad töösuhte alusel isikuandmeid, ei kehti sellisele töötlemisele üldmääruse kohaselt lisapiiranguid. Siiski peab silmas pidama üldpõhimõtteid, nagu eesmärgipärasus, minimaalsus ja turvalisus (vt alaptk 1.5), mille alusel ei tohi isikuandmeid jagada ülikooli iga töötajaga. Seega tuleb iga üksiku teadlase vajadus isikuandmeid töödelda uurimisrühmas või ülikoolis kokku leppida. Näiteks saab andmehaldusplaanis nimetada teadlased, kellel on juurdepääs isikustatud kujul andmetele, kes pseudonüümivad, kes hoiavad pseudonüümimise saladust ja kes töötlevad vaid pseudonüümitud andmeid. Andmeid võib seejärel jagada vaid teadlastega, kes on andmehaldusplaanis nimetatud.

Kõigil uurimisrühma liikmetel ei pruugi olla ülikooliga töölepingut. Sel juhul tuleb neile anda volitus isikuandmete töötlemiseks.

4.3.2.     Andmete töötlemine mitme teadusasutuse koostöös

Suuremate projektide puhul võib vastutus isikuandmete eest jaguneda eri teadusasutuste vahel ja sel juhul tuleb tähelepanu pöörata nende rollile ja kohustustele. Üldiselt tuleks teadusasutuste vahelistes lepingutes määrata selgelt kindlaks andmekaitsealase vastutuse jaotus ja see, kuidas isikuandmeid omavahel jagatakse. Järgida tuleb andmekaitsepõhimõtteid, mille kohaselt ei ole isikustatud andmed juurdepääsetavad kõigile projekti partneritele, vaid ainult neile, kelle ülesanne on neid töödelda. Partnerite vahel tuleks andmeid jagada võimaluse korral vaid pseudonüümitud kujul ja turvalisi lahendusi kasutades.

4.3.3.     Andmete töötlemine juhendaja ja juhendatava koostöös

Ülikooli piires toimuva juhendamise korral ei ole isikuandmete jagamisel otseselt piiranguid, kuna nii juhendaja kui ka juhendatav on vastutava töötleja ehk ülikooli esindajad. Nende koostöö ja andmete jagamine peab olema läbipaistev: kui isikustatud andmeid näeb ka juhendaja, ei saa andmesubjektidele lubada, et keegi peale juhendatava isikuandmeid ei töötle.

4.3.4.     Andmete jagamine teiste teadlaste, kirjastuste, repositooriumide või avalikkusega

Isikuandmete jagamiseks laiemas ringis on eelistatuim lahendus need eelnevalt anonüümida. Kui see ei ole miskipärast võimalik, eeldab isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele õiguslikku alust – ilma selleta isikuandmeid jagada ei või. Lisaks võib kaaluda uuritavatelt laia nõusoleku küsimist selle kohta, et näiteks pseudonüümitud andmeid võib säilitada ja jagada võimalike tulevaste uuringute tarbeks. Kui jagada IKS-i § 6 alusel isikuandmeid ilma nõusolekuta, tuleks seda teha pseudonüümitud kujul.

Veel tuleb veenduda, et isikuandmete vastuvõtja tagab nende piisava kaitse. Selleks võib sõlmida temaga eraldi lepingu, kus lepitakse kokku isikuandmete kasutamise tingimused, sealhulgas see, kuidas jaguneb vastutus poolte vahel, kes pääsevad andmetele juurde. Näiteks on võimalik paigutada isikuandmed talletamiseks avaandmete repositooriumi, kuid piirata neile juurdepääsu ja tagada seeläbi nende konfidentsiaalsus. Enne repositooriumi kasutamist tuleks veenduda, et sellel on olemas andmekaitsetingimused, mis on kirjas teenuse kasutustingimustes või eraldi dokumendina. Paljud teaduskirjastused paluvad autoritel esitada ka andmete kättesaadavuse avaldus (vt p 4.3.5).

Ehkki isikuandmete lubamatu jagamise eest vastutab seda teinud teadlane, laieneb see vastutus paratamatult ka ülikoolile vastutava töötlejana, kes peab fikseerima andmekaitsealase rikkumise ja sellest teada andma (vt alaptk 3.5).

4.3.5.     Andmete jagamise tingimused kirjastustes

Avatud teaduse üks eeldus on see, et teadusuuringus kasutatud andmetele pääsevad juurde kõik teised teadlased kas varasemate uuringute kontrollimiseks või täiesti uuteks uuringuteks. Sel eesmärgil on paljudes kirjastustes kehtestatud andmejagamispõhimõtted, millega nõustumisel eeldatakse artiklite autoritelt andmete jagamist teiste teadlastega.

Uueks tavaks on kujunenud kirjastajate nõue, et teadustekstide publitseerimisel tuleb teadlastel täita andmete kättesaadavuse avaldus, milles tuleb kirjeldada, kas, kus ja kuidas on teadusandmed kättesaadavad teistele teadlastele. Avaldusse saab lisada kolm isikuandmete kasutamise võimalust:

  • kui andmed on juba avalikud, tuleks avalduses viidata, kus need asuvad, olgu selleks teadusandmete repositoorium või mõni muu avaandmete keskkond;
  • kui andmeid tuleb autoritelt küsida, pannakse avaldusse kirja, et neid jagatakse vaid päringu esitamisel. Samuti on võimalik seada lisatingimusi, näiteks et päringu saab esitada vaid doktorikraadiga teadlane või uuringu põhitäitja. Sellised tingimused eeldavad, et esineb mõjuv põhjus, miks andmeid ei saa lihtsalt avaldada. Andmeid küsiva teadlasega sõlmitakse enne andmete üleandmist konfidentsiaalsusleping;
  • kui andmeid ei saa jagada, tuleb avalduses põhjendada, miks see ei ole võimalik ega lubatud. Üks põhjus võib olla vajadus kaitsta inimeste eraelu.
  • No labels