...
| Välja nimetus | Selgitus | ||||||||
| Korraldav struktuuriüksus | Valdkond, instituut | ||||||||
| Kood genereeritakse ÕISis automaatselt. | |||||||||
| Tegevusloa number | Tegevusluba vajavad ainult eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavad koolitused, mh selleks, et õppijatel oleks õigus taotleda keeleõppele tehtud kulude hüvitamist. Hetkel Tartu Ülikoolil keelekursuste tegevusluba taotletud ei ole. | ||||||||
| Nimetus | Täiendusõppeprogrammi nimetus tuleb sisestada ÕISi nii eesti kui inglise keeles. Koolituse nimetus peab kajastama koolituse sisu, ei tohi olla eksitav ega liiga pikk. Koolituse nimetuses ei tohi kasutada üksnes ametinimetust.
| ||||||||
| Programmi liik |
| ||||||||
| Valdkond | Täiendusõppeprogrammid jaotatakse 7 valdkonna vahel: haridusteadused, humanitaarteadused, loodusteadused, meditsiin, sotsiaalteadused, sporditeadused ja täppisteadused. Määrata saab rohkem kui ühe valdkonna ja vastavalt valitud valdkonnale/valdkondadele jaotatakse programmid ka täiendusõppe kodulehel. | ||||||||
| Õppevaldkond, õppesuund, õppekavarühm, õppekavagrupp | Liigituse aluseks on Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED-F 2013. ISCED-F 2013 juhend: https://www.hm.ee/sites/default/files/kehtiv_01.01.2017_isced-f-2013_0.pdf. Täiendusõppeprogrammidele õppekavarühma määramisel palume pöörata tähelepanu veel kahele asjaolule. 1. Tartu Ülikoolis ei ole kasutusel üldõppekavade valdkonda kuuluvad õppekavarühmad. 2. Täiendusõppes ei ole kasutusel „mujal liigitamata“ märkega õppekavarühmad (kuigi ÕISis on neid võimalik valida). | ||||||||
| Keeleõpe | Keeleõppe puhul on füüsilisest isikust maksjal õigus tulumaksutagastusele. Keeleõppe märkeruudu saab lisada HVLC, HVVK, SVNC, P2AV, P2OO, P2TP, K1PR, SVOI, HVEE, HVUS, HVKU, SVHI programmidele. | ||||||||
EN keeleoskustase | |||||||||
Koolituse kogumaht tundides ja EAPdes |
Täiendusõppes ei ole ühtseid reegleid auditoorse ja iseseisva töö mahu suhtes. On kursusi, kus iseseisvat tööd kavandatud ei ole, on selliseid, kus iseseisva töö osakaal on vaid 10-20% koolituse kogumahust, ja on ka selliseid, kus iseseisva töö maht on sarnane tasemeõppega (ehk ca 75%). Oluline on, et auditoorse ja iseseisva töö mahu suhe oleks asjakohane ja realistlik. Näiteks kahepäevase auditoorse koolituse, mille raames on iseseisvaks tööks 10 lk teksti läbilugemine esimese koolituspäeva õhtul ja selle arutelu teisel koolituspäeval, mahuks on realistlik määrata 0,75 EAP. Täiendusõppes on võimalik koolitust läbida kas täies mahus (osaledes nõutud mahus auditoorses õppetöös ja sooritades iseseisva töö, arvestuse vms) või osaliselt (osaledes nt ainult auditoorses õppetöös ilma iseseisvat tööd tegemata), vastavalt programmis kirjeldatud tingimustele (st kõiki koolitusi ei pea olema võimalik läbida mitmes mahus). | ||||||||
Tulumaksutagastus füüsilisest isikust maksjale | Tulumaksu saab füüsilisest isikust maksja tagasi taotleda vaid koolituskuludelt,
| ||||||||
Täiendusõppeprogramm on seotud õppekava või kutsestandardiga | Täiendusõppeprogramm ei pea iga kord olema seotud kutsestandardi kompetentside või õppekava õpiväljunditega, kuid kui seos on olemas, tuleks see märkida.
Tasemeõppe õppekava mooduli või ainega seotus on võimalik ÕISis linkida vastava õppekava osaga või ainega. Infost, millise aine õpiväljunditega antud täiendusõppeprogramm on seotud, võib õppijal olla abi juhul, kui ta soovib läbitud täiendusõpet VÕTA teel kasutada tasemeõppe õppekava täitmiseks. Kutsestandardi info tuleb sisestada käsitsi, tase valida rippmenüüst.
Täiendusõppeprogrammi andmetes määratud õppekavarühm ja selle õppekava õppekavarühm, mille õpiväljunditega programm on seotud, peaksid olema lähedased või kattuma.
| ||||||||
Kompetentsid, millega programm on seotud | Kutsestandardi vastavad kompetentsid tuleb sisestada käsitsi. |
...