You are viewing an old version of this page. View the current version.

Compare with Current View Page History

« Previous Version 46 Next »

Välisõpingud õppekaval Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud 

Sõltuvalt teemade käsitlemisest valdkonna /instituudi veebilehel, on mobiilsusakna veebileht kas instituudi või iga õppekava kohta eraldi. Need on õpirännet käsitleva veebilehe alateemad, mida on vaja iga konkreetse õppekava puhul täpsemalt lahti kirjutada: 

  1. Välisõpingute eesmärk. 
  2. Mobiilsusakna kirjeldus õppekavati.
  3. Erasmus+ partnerkõrgkoolid, kellega on läbi räägitud sisulisem üliõpilasvahetus konkreetse õppekava/eriala üliõpilaste jaoks. 
  4. Link veebilehele, kus välisõppega seonduv õppekorralduslik pool on üliõpilase jaoks lahti kirjutatud: https://www.ut.ee/et/oppimine/valismaa/oppekorraldus/oppeleping

Välisõpingute eesmärk (see on näidis, palun täiendada õppekava sisu silmas pidades)

Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Arvestades meie õppekava spetsiifikat ja laia eesmärki, st õpetada Aasia ja Lähis-Ida ühiskondade, majanduse ja poliitikaga seotud arenguid, probleeme ja võimalusi, annab välismaal õppimine võimaluse omandada teadmisi, mis on otseselt seotud õpetatava valdkonnaga, kuid mida ülikool ka tulevikus oma kursuste raames ei kata.Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud ja õppekava ÕIS-st vaadates on näha, millise osa õppekavast välismaal õppides tehtud saab. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks. Välisõpingute maht semestris on vähemalt 15 EAP-d ja välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamiseks on vaja välismaal sooritada vähemalt 15 EAP-d. Lühemaks ajaks õppima minnes või praktikat läbides on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem.


Alltoodud juhendküsimused on orientiiriks mobiilsusakna kirjeldamisel, võimalusel palun neid täiendada. Eesmärk on, et üliõpilane saaks selge ülevaate, kuidas on õppekavasse välisõpingud planeeritud. 

  • Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?
    • Valikainete mooduli alamoodul mahuga 15 EAP - 24 EAP, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult  täita väliskõrgkoolis.
      Oluline on silmas pidada, et  õpingud väliskõrgkoolis peavad olema seotud magistritöös/magistriprojektis sõnastatud eesmärkidega, seetõttu on õppekava valikmooduli  osalisel või täies mahus väliskõrgkoolis läbimisel võimalik seatud eesmärkidega edasi töötada. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, nt keelemoodulisse. 
    • Praktilise sisuga õppeaineid, nt projektijuhtimine mahuga 3 EAP ja alusmooduli praktika mahuga 6 EAP.  Praktikat võib välismaal teha ka eraldiseisvalt teistest õppeainetest, nt suvel. 
              
  • Milline semester on parim aega välisõpingute jaoks selle õppekava raames?
    • Õppekava kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.  Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi.         

  • Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?
    • Kui esimesel ja teisel semestril läbida alusmooduli jt moodulite õppeeaineid täiskoormusega, st ca 30 EAP semestris, saab kolmandal semestril õppida valikaineid väliskõrgkoolis. Kui väliskõrgkoolis läbitavate õppeainete maht jääb alla 24 EAP ja valikmoodulit ei õnnestu välisõpingute täita, siis tuleb arvestada, et õppekava valikaineid võidakse pakkuda üle aasta, st mitte igal kevad-ja sügissemestril. Esimesel semestril, kui sõnastatakse ka magistritöö /magistriprojekti eesmärgid, on sobiv aeg õppekorraldusspetsialistiga või programmijuhiga (lisa konkreetne kontaktisik või viide veebi) läbi rääkida, millist õpirände paketti, vt all, on üliõpilasel soovitav valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid TÜ-s planeerida. 

  • Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb välisõpingute tõttu?
    • Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinumummahus (15 EAP-d) või vähem ja välisõpingutele eelneval semestril/semestritel on õppekava läbitud vähem kui  75% semestri õppemahust. Üldjoontes sõltub see õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Pikendussemester ei ole iseeenesest halb.

  • Millistes ülikoolides on TÜ kokkulepete kohaselt parim võimalus välismoodulit läbida?
    • Tartu ülikooli koostöölepingud Aasia kõrgkoolidega, kus õppimiseks on programmijuht koostanud semesterijagu õpinguid sisaldavad mobiilsuspaketid, vt siit (Urmas, kas mõni pakett on valmis, mida saaks siin kajastada?). Mobiilsuspaketi valikul tuleb lähtuda üliõpilase magistritöö /magistriprojekti eesmärkidest. 
    • Erasmus+programmi koostööparnterid, kellega on läbi räägitud 
    • Välispraktika võimalused: United Nations Refugee Agency Stockholmis ...; Malta ...
    • Kõik teised võimalused, mida võib samuti kasutada. Nende puhul on üliõpilasel vajalik ise teha eeltööd, et uurida, milliseid õppeained pakutakse ja kas need sobivad meie õppekavaga.
  • Kuidas rahastada oma välisõpinguid?
  • No labels