Täiendusõppe peamine erisus tasemeõppest seisneb selles, et täiendusõppe läbimise järel õppija haridustase ei muutu (nt bakalaureusekraadiga eesti keele õpetaja läbib täiendusõppes inglise keele õpetajate ümberõppeprogrammi, misjärel ta omandab õiguse õpetada koolis ka inglise keelt, aga tema haridustase jääb endiselt vastavaks bakalaureusetasemele), tasemeõppe läbimise järel osaleja haridustase tõuseb (ehk talle omistatakse kõrgem haridustase, nt magistrikraad).
Õppijate erisused
- Täiskasvanud õppijad võivad olla väga erineva vanuselise, haridusliku, sotsiaal-majandusliku, tööalase jm taustaga inimesed, millest tulenevalt on ka nende hariduslikud vajadused väga erinevad.
- Täiskasvanud õppijate puhul ei ole õppimine enamasti nende põhitöö, sellest tulenevalt on nende ajalised ja rahalised ressursid õppimise seisukohast sageli piiratud.
- Täiendusõppijatele ei esitata reeglina mingeid nõudeid varasema hariduse osas täiendusõppes osalemiseks. Erandiks võivad olla nt erialaspetsiifilised kursused, kus on oluline olla kursis vastava erialaga või edasijõudnute keelekursused, kus on nõutav teatud keeleoskuse tase.
- Täiendusõppes osalejale ei laiene üliõpilaste soodustused – neile ei väljastata üliõpilaspiletit, ei ole võimalik taotleda õppelaenu, saada soodustust ühistranspordis jne.