Täiskasvanute haridusvaldkonna koordineerimine on Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne.
Nõuandva koguna on Vabariigi Valitsus moodustanud Täiskasvanuhariduse Nõukogu, mille tööd juhib haridus- ja teadusminister. Ülikoolide esindaja Täiskasvanuhariduse nõukogus on TÜ elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen.
Täiskasvanuhariduse Nõukogu ülesandeks on
- nõustada Vabariigi Valitsust täiskasvanuhariduse küsimustes;
- nõustada Vabariigi Valitsust täiskasvanuhariduse toetuseks ette nähtud raha asjus, kui koostamisel on riigieelarve seaduseelnõu;
- selgitada välja täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;
- anda esitatud aruannete põhjal hinnang riigieelarvest täiskasvanuhariduse toetuseks eraldatud raha kasutamise kohta.
Euroopa Liidu strateegiad ja tegevuskavad
- "Euroopa 2020" strateegia eesmärgiks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitustega Eestile saab tutvuda siin.
- Strateegiline raamistik "Haridus ja koolitus 2020", mille kohaselt Euroopa koostöö peamine eesmärk on toetada haridus- ja koolitussüsteemide täiendavat arendamist liikmesriikides, et tagada:
a) kõikide kodanike isiklik, ühiskondlik ja ametialane eneseteostus;
b) püsiv majanduslik heaolu ja tööalane konkurentsivõime, edendades samas demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi.
Indikaator: 2020. aastaks peaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes.
Euroopa Liidu täiskasvanuhariduse teemalised uuringud ja raportid
Täiendusõppe valdkonna arendamisel Eesti ülikoolides on aluseks
- European Universities’ Charter on Lifelong Learning, mis sätestab elukestva õppe ülikoolide väljakujunemiseks vajalikud arendusülesanded nii ülikoolidele kui ministeeriumitele.
- Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2014-2020, mis võeti vastu 13. veebruaril 2014 ja seletuskiri.
- Kutsekvalifikatsioonide raamistik Eesti on alustanud üleminekut senikehtinud 5-tasemeliselt raamistikult 8-tasemelisele Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikule. Eesti kvalifikatsiooniandjad on valmis alates 1. jaanuarist 2012 märkima kõigile väljaantavatele kvalifikatsioonide tunnistustele, diplomitele ja Europassi dokumentidele viite vastavale EKR tasemele.
Riiklikul tasandil reguleerivad ülikoolide tegevust täiendusõppe valdkonnas
- Ülikooliseadus, mille kohaselt on ülikoolil õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendusõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse.
Ülikoolis korraldatava täiendusõppe valdkonnad, vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu.
- Täiskasvanute koolituse seadus sätestab täiendusõppeasutuste tegutsemise õiguslikud alused, täiendusõppe dokumentatsiooni, täiendusõppe kvaliteedi, järelevalve ja finantseerimise tingimused ning õppija õigused ja kohustused.
- Täienduskoolituse standard, mis kehtestab täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimise ja selles osalemise kohta väljastatavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.