Täiendusõppes osalemise eesmärgid võib suures plaanis jagada kaheks:
1) vabahariduslik koolitus on enamasti seotud inimese huvide ja harrastustega. Osaleja eesmärgiks on arendada loovust, andeid ja sotsiaalseid oskusi.
2) tööalane koolitus on seotud inimese erialaste või tööalaste oskuste arendamisega. Osaleja eesmärgiks on parandada olemasolevaid või omandada uusi tööalaseid teadmisi ja oskusi.
Tööalase koolituse eest maksavad enamasti inimesed ise või nende tööandjad. Erandiks on õpetajad, ametnikud ja töötud, nende koolituskulud on ette nähtud riigieelarves. Juhul, kui inimene isa maksab oma koolituse eest, on tal tulumaksuseaduse alusel õigus tulumaksutagastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.
Kõik erakoolitusasutused, kes pakuvad õpet enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas, peavad Haridus- ja Teadusministeeriumist taotlema koolitusloa. Koolitusloa olemasolu on võimalik kontrollida ministeeriumi andmebaasist.
Tööalase koolituse eest oli tööandjal õigus õppemaks tasuda ilma erisoodustusmaksuta, vabaharidusliku koolituse eest tasumisel aga lisandus erisoodustusmaks.