Leping
Täiskasvanute koolituse seadus sätestab, et osaleja või koolituse rahastaja nõudmisel on täienduskoolitusasutus kohustatud sõlmima osalejaga või koolituse rahastajaga õppe läbiviimise lepingu. Ülikoolis kehtivad lepinguvormid (vt lisa …):
Tellijaks kolmas isik, kui õppeteenustasu ei tasu õppija
Tellijaks õppija, kui õppeteenustasu tasub õppija ise.
Korraldus õppijaks arvamiseks
Täiendusõppes osalejad arvatakse dekaani või kolledži direktori korraldusega, mitteakadeemiliste struktuuriüksuste korraldatud koolituste korral õppeprorektori korraldusega täiendusõppeprogrammil õppijateks. Tasemeõppe aine õppijad arvatakse dekaani/kolledži direktori korraldusega täiendusõppe õppijaks. Nad ei ole seotud programmi ega õppekavaga. Korraldused on aluseks tunnistuste, hinnetelehtede ja tõendite vormistamiseks.
Protokolli vormistamine
Protokollist selgub, kes on koolituse läbinud ja saab sellekohase tunnistuse. Kuna tunnistuse saab väljastada ka õppijale, kes on osalenud ainult auditoorses õppetöös, siis fikseeritakse protokollis ka maht, millises ulatuses õppija on koolituse läbinud.
Protokolle võib ühele toimumisele vormistada mitu. Seetõttu saab koolitusel osalejatele väljastada tunnistusi mitmes osas.
Ainetest koosnevate programmide korral oleneb tunnistusele tulev maht sellest, millises mahus on õppija läbinud sisu kirjeldusse kuuluvaid aineid. Näiteks, kui sisu kirjelduses on programmi mahuks 60 EAP, kuid õppijale on protokollitud aineid 30 EAP eest, kuvatakse tunnistusele läbitud mahuks 30 EAPd.
Tunnistuste väljastamine
Tunnistus väljastatakse koolituse läbimiseks ette nähtud nõuete täitmise järel. Tunnistust ei väljastata, kui õppija ei ole tasunud õppeteenustasu.