Täiskasvanute haridusvaldkonna koordineerimine on Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne.
Nõuandva koguna on Vabariigi Valitsus moodustanud Täiskasvanuhariduse Nõukogu, mille tööd juhib haridus- ja teadusminister. Ülikoolide esindaja Täiskasvanuhariduse nõukogus on TÜ elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen.
Täiskasvanuhariduse Nõukogu ülesandeks on
- nõustada Vabariigi Valitsust täiskasvanuhariduse küsimustes;
- nõustada Vabariigi Valitsust täiskasvanuhariduse toetuseks ette nähtud raha asjus, kui koostamisel on riigieelarve seaduseelnõu;
- selgitada välja täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;
- anda esitatud aruannete põhjal hinnang riigieelarvest täiskasvanuhariduse toetuseks eraldatud raha kasutamise kohta.
Euroopa Liidu strateegiad ja protsessid
- "Euroopa 2020" strateegia eesmärgiks on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitustega Eestile saab tutvuda siin.
- Strateegiline raamistik "Haridus ja koolitus 2020", mille kohaselt Euroopa koostöö peamine eesmärk on toetada haridus- ja koolitussüsteemide täiendavat arendamist liikmesriikides, mille eesmärk on tagada:
a) kõikide kodanike isiklik, ühiskondlik ja ametialane eneseteostus;
b) püsiv majanduslik heaolu ja tööalane konkurentsivõime, edendades samas demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi.
Indikaator: 2020. aastaks peaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes. - Täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava (2011), mille kohaselt on aastatel 2012-2014 prioriteetsed valdkonnad:
- elukestva õppe ja tööjõu liikuvuse muutmine reaalsuseks;
- hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine;
- võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine täiskasvanuhariduse abil;
- täiskasvanute loovuse ja innovatsioonivõime ning õpikeskkonna edendamine;
- täiskasvanuharidust käsitleva teadmistebaasi ja täiskasvanuhariduse sektori jälgimise (monitoring) parandamine.
Euroopa Liidu täiskasvanuhariduse teemalised uuringud ja raportid
Täiendusõppe valdkonna arendamisel Eesti ülikoolides on aluseks
- European Universities’ Charter on Lifelong Learning, mis sätestab elukestva õppe ülikoolide väljakujunemiseks vajalikud arendusülesanded nii ülikoolidele kui ministeeriumitele.
- Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 üldeesmärgiks on suurendada 2013. aastaks elukestvas õppes osalejate osakaalu 13,5 %ni 25-64 aastaste hulgas.
- Arengukava Tark ja tegus rahvas 2011-2014 kohaselt on eesmärgiks tingimuste loomine täiskasvanud õppijaid kaasavaks ja motiveerivaks elukestvaks õppeks, sh täiskasvanute jaoks tasemeharidusele ja koolitusele ligipääsu suurendamine, elukestva õppe populariseerimine ja täiskasvanud elanikkonna teavitamine õppimisvõimalustest; täiskasvanute koolituse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine, sh koolitajate koolitus, õppekavade arendus, VÕTA edasiarendamine jne.
- Kutsekvalifikatsioonide raamistik
Eesti on alustanud üleminekut senikehtinud 5-tasemeliselt raamistikult 8-tasemelisele Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikule.
Eesti kvalifikatsiooniandjad on valmis alates 1.jaanuarist 2012 märkima kõigile väljaantavatele kvalifikatsioonide tunnistustele, diplomitele ja Europassi dokumentidele viite vastavale EKR tasemele.
Riiklikul tasandil reguleerivad ülikoolide tegevust täiendusõppe valdkonnas
- Ülikooliseadus, mille kohaselt on ülikoolil õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendusõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse.
Ülikoolis korraldatava täiendusõppe valdkonnad, vormid ja korra kinnitab ülikooli nõukogu.
- Täiskasvanute koolituse seadus sätestab täiendusõppeasutuste tegutsemise õiguslikud alused, täiendusõppe dokumentatsiooni, täiendusõppe kvaliteedi, järelevalve ja finantseerimise tingimused ning õppija õigused ja kohustused.