Siin lehel olevad teemad:


Topics on this page:





Mis on õppekava?

Ülikooli tasemeõppes toimub õppetöö õppekavade alusel.

Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks õppe üldeesmärgid, õpiväljundid, õppekava nominaalkestuse ja mahu, õppekeele, õpiväljundite saavutamiseks vajaliku(d) teise(d) keele(d), õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused, õppe lõpetamise tingimused, antava akadeemilise kraadi ja väljastatavad dokumendid, antava kutse, õppekava valdkonna(d), kuhu õppekava kuulub, ning õppekava haldaja(d).

Bakalaureuseõppekava koosneb:

  • kahest alusmoodulist, kumbki 24 EAP
  • kahest suunamoodulist, kumbki 24 EAP
  • kahest erialamoodulist, kumbki 24 EAP
  • vähemalt ühest valikmoodulist 12 EAP
  • vabaainetest 6-18 EAP;
  • bakalaureuseeksamist või bakalaureusetööst 6-12 EAP


Tutvuge õppeakavade ülesehitusega Tartu Ülikooli kodulehel.

What is curricula?

Studies in the university’s degree studies are based upon curricula.

A curriculum is the source document of studies which defines the general objectives of studies, the learning outcomes, the standard period of study and the volume, language of instruction and other language(s) necessary for achieving learning outcomes, access requirements, the list, volume and brief descriptions of courses, the options and requirements for choosing courses, options for specialisation, graduation requirements, the titles of degrees conferred and the documents issued upon graduation, the profession awarded, and the faculty (faculties) where the curriculum is placed and the manager(s) of curriculum.

The bachelor’s curriculum consists of:

  • two base modules, 24 ECTS credits each
  • two narrow field modules, 24 ECTS credits each
  • two specialisation modules, 24 ECTS credits each
  • at least one elective module, 12 ECTS
  • optional courses, 6–18 ECTS
  • bachelor’s exam or thesis, 6–12 ECTS


See more information about the structure of curriculum on the website of the University of Tartu. 




Kas minu õppekavas saab teha valikuid?

Õppekava võib sisaldada ainult ühte peaeriala (filosoofia õppekava), või mitut peaeriala (ajaloo õppekava). Kui palju eriala valikuid on sinu õppekavas, vaata oma õppekavaversiooni andmeid ÕISis. Näiteks Ajaloo õppekavas on valida kuue eriala vahel (joonisel):

  • arheoloogia peaeriala
  • arhiivinduse peaeriala
  • eesti ajaloo peaeriala
  • kunstiajaloo peaeriala
  • uusima aja peaeriala
  • üldajaloo peaeriala


Õppekavad koosnevad erinevat tüüpi moodulitest, mis võivad olla kas kohustuslikud või valitavad. Õppeained omakorda jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. 

Näiteks ajaloo õppekava koosneb peaerialast, milles kõik moodulid on kohustuslikud:

  • humanitaarvaldkonna alusmoodul 24 EAP
  • erialaspetsiifiline alusmoodul 24 EAP
  • peaeriala suunamoodul 24 EAP
  • peaeriala erialamoodul 24 EAP
  • peaeriala valikained 12 EAP
  • vabaained 6 EAP
  • bakalaureusetöö 6 EAP


Kui moodulisse kuulub mooduli kogumahus või vähem õppeaineid, siis on valitud automaatselt kõik selle mooduli õppeained. Kui moodulisse kuulub mooduli kogumahust suuremas mahus õppeaineid või moodulis on alammooduleid, siis tuleb sul valida ka õppeained ja/või alammoodulid.

Näiteks Ajaloo õppekavas peaeriala suunamoodulis on õppeaineid mooduli kogumahus (joonisel) ning kõik õppeained on kohustuslikud.

Ajaloo õppekava peaeriala valikained moodulis on õppeaineid mooduli kogumahust suuremas mahus ning sul on võimalik valida ükskõik mis aineid 12 EAP mahus.

Translation coming soon!



Kuidas ma aru saan, kas mul on valikud tehtud?

Kui sinu Valikud õppekavas vaates on punase kirjaga hoiatus Moodulite valik ei ole tehtud! (joonisel), siis ei ole sul peaeriala valikud tehtud ega salvestatud.

Kui läbitud õppeained, mis kuuluvad sinu õppekavas kohustusliku mooduli alla (joonisel p 1) on kuvatud Vabaainete mooduli all (joonisel p 2), siis on sul õppeained valimata.

Selleks, et valikuid teha, pead valima mooduled ja õppeained ning need valikud salvestama.




Kas võin rohkem õppida / õppekava nominaalmahust rohkem valida?

Täiskoormusega õppides tuleb läbida igal aastal 75–100% õppekavas ettenähtud aasta ainete mahust:

  • esimese aasta lõpuks vähemalt 45 EAP-d
  • teise aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP-d
  • kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 135 EAP-d

Rohkem võid alati õppida, kuid valikute tegemisel arvesta oma õppeajaga, eesmärgiga lõpetada õpingud nominaalajaga ning võimekusega. Pane tähele, et valima pead kindlasti oma õppekava nominaalmahu ulatuses. Bakalaureuseõppe õppekava nominaalmaht on 180 EAP. Nominaalmahtu näed oma õppekavaversiooni andmetes ja õppekava valiku lehel.

Peaeriala saad ainult ühe korra valida, kuid kõrvaleriala saad valida mitu. Valik- ning vabaainete valimisel piiranguid ei ole.

Valimisel pane tähele:

  • ennekõike vali oma õppekavva kuuluvaid aineid ja alles siis, kui soovid, vali vabaaineid
  • maht: orientiiriks on 30 EAP semestris. Sellest rohkem õppimine eeldab ka suuremat pingutust
  • ajastus: õppeainete valimisel pane tähele, et kõiki õppeaineid (eriti valikainete loetelusse kuuluvaid aineid) ei loeta igal õppeaastal
  • peaeriala ja kõrvaleriala ainete võimalikku kattuvust. Kattuvate õppeainete puhul küsi nõu oma õppekorralduse spetsialistilt ja programmijuhilt.

Ühel semestril saad õppeainetesse registreeruda kuni 50 EAP mahus, välja arvatud lõputöö maht (ÕKE p23). Suuremas mahus õppeainetesse registreerumise otsustab programmijuht.

Kui valin õppekava nominaalmahust vähem?

Kui sa ei täida täiskoormusega õppe nõudeid, viiakse sind järgmiseks õppeaastaks üle osakoormusega õppesse ja sa pead hakkama õpingute eest tasuma.

Lubatud puudujääk, mil õppetasu veel maksma ei pea, on 6 EAP-d eelmiste semestrite peale kokku. Kui ainepunktide puudujääk on lubatust suurem, tuleb nende eest tasuda ainepunkti hinna alusel.

Tasuta õppe miinimummaht on järgmine, kuhjuvalt:

  • esimese semestri lõpuks 24 EAP-d
  • teise semestri lõpuks 54 EAP-d
  • kolmanda semestri lõpuks 84 EAP-d
  • neljanda semestri lõpuks 114 EAP-d jne

Osakoormusega õppides tuleb läbida 50–75% õppekavas ettenähtud aasta ainete mahust:

  • esimese õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP-d
  • teise õppeaasta lõpuks kokku vähemalt 60 EAP-d
  • kolmanda aasta lõpuks kokku vähemalt 90 EAP-d

Kui sa ei täida ka osakoormusega õppe nõudeid, ei ole sa seega täitnud õppekava minimaalset mahtu ja sind eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.

Bakalaureuseõppes peab valima 6 moodulit, iga moduli maht on 24 EAP. Esimese semestri lõpuks pead tegema oma peaeriala valikud.  Teise aasta sügissemestriks pead tegema ka kõrvaleriala või peaeriala suurendamise valiku. 




Kuhu pöörduda, kui ei tea mida valida?

Kui sul on küsimusi õppekava valikute kohta, võta ühendust oma õppekorralduse spetsialisti või programmijuhiga. Õppekorralduse spetsialisti ja programmijuhi kontaktid leiad ÕISis  tingimused ja tugi lehel ning profiili all oleval Õppeinfo lehel.

Kui sa kahtled oma valikutes ning soovid rohkem infot oma eriala väljavaadete kohta, siis võid pöörduda karjäärinõustaja poole. Loe lähemalt karjäärinõustamisest




Millised valikud on kohustuslikud?

Moodulid jagunevad: 

  • kohustuslik (joonisel p 1)- tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida
  • kohustuslik/valikuline (joonisel p 2) - moodulite hulgast peab vähemalt ühe mooduli valima
  • vabalt valitav (joonisel p 3) - saab vabalt valida/mittevalida ja valikut muuta

Õppeained jagunevad:

  • kohustuslik aine - tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida
  • valikaine - saab valida õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmoodulist
  • vabaaine - vabalt valitav õppeaine oma või mõnest teisest õppekavast

BA õppekava ülesehitus – kas kõik või vaid osa mooduleid on kohustuslikud?

Bakalaureuseõppe koosneb peaerialast, mille miinimummaht on 120 EAP:

  • kaks alusmoodulit 48 EAP
  • vähemalt üks suunamoodul 24 EAP
  • vähemalt üks eriala  moodul 24 EAP
  • üks valikmoodul 12 EAP
  • üks vabainete moodul 6 EAP
  • lõpueksam või -töö 6 EAP

Kõrvaleriala või peaeriala suurendamise moodulid erinevad peaeriala moodulitest. Mõlemal juhul on maht 60 EAP ning koosneb:

  • suunamoodulist 24 EAP
  • erialamoodulist 24 EAP
  • valikmoodulist 12 EAP

Kui peaeriala valitakse miinimummahus, on kohustuslik valida üks kõrvaleriala. Peaeriala mahu suurendamiseks loetakse vähemalt veel ühe oma õppekavasse kuuluva suuna-, eriala- või valikmooduli läbimist. Peaeriala mahu suurendamise korral ei ole kõrvaleriala valimine kohustuslik.




Miks õppekava moodulite valikus näitab sooritatud aineid vabaaine moodulis?

Põhjuseks võib olla:

  • oled peariala või kõrvaleriala moodulites aine valimata jätnud
  • ained sa ise ei saagi valida ja aine liigutamise/ ümberpaigutamiseks pöördu oma õppekorralduse spetsialisti poole. Kokkuleppel programmijuhiga saab tema õppeaine õigesse kohta määrata.




Mis ajaks pean valikud tegema?

Bakalaureuseõppe üliõpilastel tuleb hiljemalt esimese semestri lõpuks (kui õppekavas ei ole kehtestatud peaeriala valimiseks hilisemat tähtaega) õppeinfosüsteemis ära valida peaeriala ja peaeriala moodulid (ÕKE p20):

  • kaks alusmoodulit
  • üks suunamoodul
  • üks erialamoodul
  • üks valikmoodul

Teise õppeaasta sügissemestri lõpuks tuleb õppeinfosüsteemis ära valida kõik õppekava täitmiseks vajalikud moodulid ehk kas kõrvaleriala või peaeriala suurendamise moodulid ja vabalt valitavad moodulid. Need valikud võid ka kohe esimese aasta lõpuks teha ning hiljem soovi korral saad oma valikuid muuta. 

Kõrvaleriala valimise edasilükkamisel tuleb tähele panna, et kõvaleriala läbimiseks võivad kõrvaleriala ja peaeriala ained semertri lõikes kattuda.

Õpekava, moodulite ja ainete valikust loe täpsemalt ÕKEst.




Kas saan õppekava vahetada?

Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust:

  • ülikooli uuesti sisse astuda. Uuesti sisseastumine tähendab õpingute alustamist otsast peale. Sisseastumiseks tuleb esitada soovitud õppekavale kandideerimisavaldus, täita vastavaks õppeaastaks õppekavale kehtestatud vastuvõtutingimused ning osutuda vastuvõetuks.
  • kandideerida õpingute jooksul soovitud õppekava vabale õppekohale, kui varasemad õpingud sobivad uude õppekavva ja vaba õppekoht on olemas. Kandideerimise tingimused kehtestab õppekava haldav valdkond. Loe lähemalt kandideerimisest vabale õppekohale.  

Õppekava vahetusest loe lähemalt Tartu Ülikooli välisveebist.




Mida õppekava valikud mõjutavad?

Õppekava valikud mõjutavad:

    • õppekava täitmise mahu (ja protsendi) arvutust, mis omakorda tähendab edasijõudmist, koormust ja stipendiumi taotlemise võimalusi.
    • igat õppeainet ei õpetata igal semestril ega igal aastal. Seega pead jälgima, et nende läbimine mahuks tasuta õpiaja sisse.
    • välisõpingute ajastamist sobivale semestrile, nii et õppekava põhiained saaks läbida Tartu Ülikoolis. Mõnel juhul õpiaega pärast pikendatakse. Küsi infot oma õppekorralduse spetsialistilt või programmijuhilt.


  • No labels