Sissejuhatus

Siit lehelt leiad järgmised arvutiviiruseid ja viirustõrje tarkvara puudutavad selgitused ja nõuanded:

Mis on arvutiviirus?

• Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest.
  Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast.
  Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus.
• Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju.
• Levinud on ka mitmed suhtlusvõrgustikke kasutavad viirused, mis levivad kasutades erinevat suhtlustarkvara (E-mail, Facebook jne).
• Pahalane levitab ennast suhtluvõrgustiku kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata.
• Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis uuristab oma käigud arvuti tagatubadesse ja hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma.

Mis on trooja hobune?

• Nii nagu müütiline trooja hobune nägi välja nagu kingitus, kuid sisaldas Kreeka sõdureid, kes Trooja linna vallutasid, on tänapäeva trooja hobused arvutiprogrammid, mis näivad kasulikud, kuid tegelikult ohustavad teie turvalisust ja võivad teha palju hävitustööd.
• Trooja hobused on näiteks e-posti teel levivad kirjad millega on kaasas troojat sisaldav manus. Kirja võidakse näidata sooduspakkumisena või sõbra kirjana aga tegelikult üritab kirja manuses olev troojalane välja lülitada arvuti viirustõrjet ja tulemüüri.
• NB! Kui kirja saatja ei ole teada või on tuttav miskipärast hakanud saatma kahtlaseid kirju tuleks kiri kas kustutada või enne avamist tuttavalt üle küsida kirja kohta.
  Võib olla on tuttava arvuti nakatunud ja saadab tema teadmata nakatunud kirju laiali.

Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad pärinevat ohutust allikast. Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite.
Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda.

Kuidas arvutiviirused levivad?

• Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.
  Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.
• Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:
  • Arvuti iseeneseslik käitumine, ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutumine.
  • Enneolematute kahtlaste failide ilmumine.
  • Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga.
  • Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.

Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel töö, sagedased iseeneseslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, soovitame viivitamatult teha oma arvutile kontroll viiruste suhtes.

Nõuandeid kuidas arvuti turvalisust tõsta

• Kontrolli, et sinu operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad uuendused ehk update'id.
• Kasuta arvutis alati viirustõrje tarkvara.
• Suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse suhtlusvõrgustikes ja samuti e-posti manustesse ning seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega.
  Kui kirja sisus ei ole kenasti öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle.
  Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.
• Kasuta personaalset tulemüüri, et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamist.

Ülikooli IT-osakonna hallatavatel arvutitel on vajalikut turvameetmed automaatselt kasutusel ja Windows uuenduste ega viirustõrje pärast muretsema ei pea.

Isiklike arvutite puhul soovitame kasutada Windows Defender tarkvara. Lisainfo: Viirustõrje installeerimine isiklikku arvutisse

Mida teha arvutiviirustest hoidumiseks?

Kõik isikliku arvutid, millel on Windows 7 ja Windows 8  peaksid oma arvutid kohe uuendama Microsoft Windows 10-le.

Tartu Ülikooli poolt installeeritud masinatel on juba Tartu Ülikooli poolt paigaldatud viirusetõrje.

Microsoft Defender

Microsoft Defender viirusetõrje on tasuta Windows 10 operatsioonisüsteemi sisse ehitatud pahavaratõrje mootor. See pakub reaalajas kaitset pahavara võimalike vormide, sealhulgas viiruste, nuhkvara ning pahavara eest. Kolmanda osapoole viirusetõrje installimine blokeerib Microsoft Defenderi viirusetõrje automaatselt, kuid see ei mõjuta Windowsi turvalisuse funktsionaalsust.

Viirusekontroll

Viirusekontrolli alustamiseks Microsoft Defenderiga toimige järgmiselt. / To start a virus scan with Microsoft Defender, follow these steps.

1. Avage Start menüü. 
2. Valige Sätted. 
3. Valige Värskendamine ja Turvalisus. 
4. Avage Windowsi turve. 
5. Klõpsake valikul Viiruse ja ohutõrje. 
6. Klõpsake nuppu Quick scan.

Põhjalik viirusekontroll

Viiruse täielik kontroll võtab kauem aega, kuid see kontrollib kindlasti kõiki faile, kaustu ja rakendusi.

Täieliku viirusekontrolli alustamiseks Microsoft Defenderiga toimige järgmiselt. / To start a full virus scan with Microsoft Defender, follow these steps.

1. Avage Start menüü.
2. Valige Sätted.
3. Valige Värskendamine ja Turvalisus.
4. Klõpsake valikul Viiruse ja ohutõrje. 
5. Klõpsake nuppu Skannimisvalikud.
6. Valige Täiskontroll.
7. Klõpsake nuppu Kontrolli kohe.