Kooskõlastust võib käsitleda lisakaitsemeetmena, mis aitab tagada, et teadustöö tegemisel on käitutud eetiliselt. Mõnel juhul võib eetikakomitee kooskõlastus olla seadusest tulenev kohustus, teinekord võib see olla vajalik rahastaja või kirjastuse nõuete täitmiseks ja vahel võib eetikakomitee poole pöörduda ka eetilistel kaalutlustel.

Enamasti sõltub eetikakomiteelt kooskõlastuse küsimine sellest, kas teadlane soovib teha inimuuringut või mitte. Inimuuringute käigus töödeldakse isikuandmeid ning uuritakse osaleja füüsilist või vaimset tervist. Osa inimuuringuid on Eestis eraldi seadusega reguleeritud, näiteks ravimite ja meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja inimgeeniuuringud.

Loe lisaks

2.13.1.     Seadusest tulenev kohustus

IKS-is nähakse ette, et eetikakomitee hindab lisaks uuringueetilistele aspektidele ka andmekaitsenorme. Eestis on eetikakomitee kooskõlastus seadusega kohustuslik, kui

  • töödeldakse isiku nõusolekuta eriliiki isikuandmeid, näiteks tervise- või biomeetrilisi andmeid (IKS-i § 6 lg 4);
  • andmeid töötleb geenivaramu (inimgeeniuuringute seaduse § 29), sealhulgas juhud, kui geenidoonori andmed depseudonüümitakse (inimgeeniuuringute seaduse § 24);
  • isikuandmed väljastatakse tervise infosüsteemist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 594);
  • tehakse ravimi kliinilist uuringut (ravimiseaduse § 93);
  • tehakse meditsiiniseadme kliinilist uuringut (meditsiiniseadme seaduse § 213).

Mitmel juhul on seadusega sätestatud, millise eetikakomitee poole tuleb pöörduda. Eesti geenivaramu ning tervise infosüsteemi andmete väljastamisega seotud uuringuid kooskõlastab Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu, ravimi kliinilisi uuringuid Ravimiameti juurde loodud ravimiuuringute eetikakomitee, meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee ning Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee. Mõnikord tuleb tervise infosüsteemi ja muudest allikatest pärit andmete ühendamiseks küsida kooskõlastus mitmest eetikakomiteest.

Vahel on aga täpsustamata, milline peaks IKS-i § 6 lg 4 kohane eetikakomitee olema. Sel puhul sobib kooskõlastuse saamiseks iga omas valdkonnas tunnustatud eetikakomitee.

2.13.2.     Rahastajate ja kirjastajate nõuded

Kooskõlastust võib nõuda ka projekti rahastaja või kirjastus, kus soovitakse teadustöö avaldada. Kui rahvusvahelise projekti juhtpartner on näiteks otsustanud, et eri uuringute jaoks küsitakse riiklike eetikakomiteede kooskõlastus, peavad ka Eesti teadlased selle muretsema.

Näide

Meditsiiniteadlane tegi uuringu, mille jaoks ta ei pidanud tarvilikuks eetikakomitee kooskõlastust hankida, sest tegu ei olnud eriliiki andmetega. Pärast uuringu valmimist soovis ta avaldada selleteemalise artikli rahvusvahelises ajakirjas. Kirjastaja nõudis teadlaselt eetikakomitee kooskõlastust. Kuna aga eetikakomitee tagantjärele kooskõlastust ei anna, jäigi artikkel rahvusvahelises ajakirjas avaldamata. Seega – ehkki kooskõlastus ei ole alati kohustuslik, võib selle puudumine vähendada teadlase publitseerimisvõimalusi.

2.13.3.     Eetilised kaalutlused

Teadlane võib küsida eetikakomitee kooskõlastust ka eetilistel kaalutlustel, kuna see aitab paremini tagada, et plaanitav uuring inimesi ei kahjusta. Kooskõlastus on üldjuhul vajalik juhul, kui teadusuuring korraldatakse tavapärasest väga erineva meetodi abil (näiteks kui inimesi eksitatakse või petetakse), kui uuritakse haavatavaid isikuid või kui uuringuga seondub tavapärasest suurem risk.

Lisaks võib teadlane alati vabatahtlikult eetikakomitee poole pöörduda.

Loe lisaks

  • No labels