Andmekaitse teadustöös

Selle juhendi eesmärk on toetada Tartu Ülikooli teadlasi hea teadustava järgimisel. Kuna see eeldab paratamatult mingil määral ka andmekaitsepõhimõtete tundmist, käsitletakse siin eetilist ümberkäimist isikuandmetega ja nende töötlemist teadustöös.

Juhendis selgitatakse, kuidas mõjutavad isikuandmete kaitsega seotud õigusnormid teadustöö tegemist ja millised on sellega seotud erandid. Juhendi lugemine ei eelda andmekaitsealaseid teadmisi: kõiki olulisi mõisteid ja üldisi põhimõtteid on selgitatud esimeses peatükis.

Edasi on juhend üles ehitatud andmete elutsükli järgi: teises peatükis käsitletakse teadustöö planeerimist, kolmandas andmete kogumist ja analüüsi ning neljandas andmete avaldamist ja säilitamist. Kui juhendis ei leidu vastust mõnele konkreetsele küsimusele, võib pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitse spetsialistide poole e-posti aadressil admekaitse@ut.ee.

Autorid: Marten Juurik, Terje Mäesalu, Tiiu Tarkpea.

Toimetaja: Helika Mäekivi

1. Andmekaitse põhimõisted

1.1. Mis on isikuandmete kaitse?

Andmekaitse Tartu Ülikoolis

1.2. Millised on peamised isikuandmete kaitse õigusaktid?

Mis muutus üldmääruse jõustumisega?

1.3. Mis on isikuandmed?

1.3.1. Eriliiki isikuandmed
1.3.2. IP-aadressid

1.4. Mis on isikuandmete töötlemine?

1.5. Millised on andmekaitsepõhimõtted?

1.5.1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ja õiglane
1.5.2. Isikuandmete töötlemine on läbipaistev
1.5.3. Isikuandmete töötlemine on eesmärgipärane
1.5.4. Isikuandmete töötlemine on minimaalne
1.5.5. Isikuandmete töötlemine põhineb kvaliteetsetel andmetel
1.5.6. Isikuandmete säilitamise piirang
1.5.7. Isikuandmete töötlemine on turvaline
1.5.8. Lõimitud andmekaitse
1.5.9. Vaikimisi andmekaitse
1.5.10. Pseudonüümimine ja anonüümimine

1.6. Mis on õiguslik alus?

1.7. Kuidas on hea teadustava seotud isikuandmete töötlemisega?