Euroopa Andmekaitseinspektor on oma esialgses arvamuses (lk 12) väljendanud seisukohta, et andmekaitse erandid kehtivad vaid eetiliselt tehtud teadustöö korral. Seega tuleb isikuandmete töötlemisel silmas pidada nii teaduseetika kui ka andmekaitse põhimõtteid.

Euroopas võeti 2017. aastal vastu Euroopa teaduseetikakoodeks, mis on „abistav teejuht teadlastele nende töös, samuti juhtudel, kui neil tuleb kokku puutuda teadustöös peituvate praktiliste, eetiliste ja intellektuaalsete probleemidega“. Koodeksis on kirjeldatud teaduseetika aluspõhimõtteid ja rikkumise viise.

Eestis on üldised teaduseetika põhimõtted kokku lepitud heas teadustavas, kus käsitletakse samu küsimusi mis siinses juhendis. Eetiliste ja õiguslike kohustuste vallas on palju kattuvat, kuid mõnes üksikküsimuses võivad eetilised kohustused nõuda teadlaselt rohkem, teisel juhul võib aga kehtida enam erandeid. Järgmistes peatükkides on kirjeldatud head teadustava, mis on seotud otseselt isikuandmete töötlemisega, eeskätt nõusoleku andmise, teavitamise, juurdepääsu ja andmete säilitamisega.

  • No labels