Isikuandmete töötlemine on seaduslik vaid juhul, kui selleks esineb üks üldmääruse artiklis 6 nimetatud õiguslik alus. Need alused on koos lühikese selgitusega loetletud ka Andmekaitse Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis (lk 7–8).

Olenevalt uuringust tuleb teadlasel valida, millist õiguslikku alust kasutada.

Nõusolek on teadustöös kõige tavapärasem õiguslik alus. See toetab uuringusse kaasatud inimeste autonoomiat ja tagab, et nende osalemine on vabatahtlik. Nõusolek peab olema teadlik, mistõttu on nõusoleku küsimisele seatud mitmesuguseid lisanõudeid (vt alaptk 2.3).

Avalikes huvides olev ülesanne on õiguslik alus avalik-õiguslike teadusasutuste jaoks, kelle jaoks on see ülesanne õigusaktiga sätestatud. Näiteks on Rahvusarhiivile antud arhiiviseadusega ülesanne teha arhiivinduslikke teadusuuringuid ja neid publitseerida. Järelikult sobib Rahvusarhiivis tehtavate, isikuandmeid sisaldavate teadusuuringute õiguslikuks aluseks avalikes huvides olev ülesanne.

Avalikes huvides olev ülesanne ei sobi õigusliku alusena aga eraõiguslikele teadusasutustele, kelle uurimistegevuse jaoks eraldi õigusakte ei kehtestata. Samas võib eraõiguslik teadusasutus täita riigiasutuse tellimust või olla muul viisil volitatud tegema uuringut, mille õiguslik alus on avalikes huvides ülesanne.

Õigustatud huvi on paindlik alus, mis võimaldab vajaduspõhiselt hinnata, kuivõrd olulised on erinevad vastandlikud huvid. Vastutav töötleja peab kaaluma oma õigustatud huvi ja võimalike andmesubjektide huve. Seega ei piisa pelgalt sellest, et teadusasutusel esineb teadustöö suhtes õigustatud huvi või et see on avalikes huvides, vaid need huvid peavad olema kaalukad ning andmesubjektide huvide ja õiguste võimalik riive peab olema võimalikult väike.

Avalikud asutused saavad õigustatud huvi õigusliku alusena kasutada väga piiratud tingimustel (nt töötõendid, fotod siseveebis, kaamerate kasutamine). Seda saaksid aga teha eraõiguslikud teadusasutused või teadus- ja arendustööd tegevad ettevõtted.

Lisaks on üldmääruses veel kolm õiguslikku alust – seadusest tuleneva kohustuse täitmine, andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmine ja isiku eluliste huvide kaitsmine –, kuid need ei ole teadusuuringute kontekstis sobivad. Erandkorras võivad need alused osutuda siiski vajalikuks. Näiteks on lastekaitseseaduse § 27 kohaselt igaühel kohustus anda teada abivajajast lapsest. Seega, kui teadlane suhtleb uuringu eesmärgil laste või peredega, kelle suhtes tal tekib põhjendatud kahtlus, et laps vajab abi (näiteks on ta perevägivalla ohver), on teadlasel kohustus sellest kohalikku omavalitsust teavitada. Sellisel juhul on lapse isikuandmete avaldamise õiguslikuks aluseks seadusest tulenev kohustus. Isegi kui mõnikord väga harva võib teadustöö tegemisel selline vajadus tekkida, ei ole sel juhul siiski tegemist teadustöö eesmärgil isikuandmete töötlemisega.

  • No labels