Isikuandmete kaitse (edaspidi ka: andmekaitse) eesmärk on kaitsta inimest ja tema eraelu. Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatakse õigus isikuandmete kaitsele iseseisva põhiõigusena, mis näitab ühemõtteliselt selle vajalikkust ja olulisust.

Andmekaitset mõistetakse siinses juhendis kui õigusvaldkonda, mis reguleerib isikuandmete kasutamist. Ühelt poolt hõlmab see põhimõtteid, mis võivad tunduda iseenesestmõistetavad: näiteks vabatahtlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei või küsida inimeselt tema andmete töötlemise kohta nõusolekut ähvarduste või sunniga, või inimese autonoomia austamine, mis tähendab, et igaüks peaks saama oma isikuandmete kasutamist kontrollida. Teiselt poolt põrkub isikuandmete kaitse mitme teise olulise eesmärgi ja huviga, nagu avaliku korra tagamine, teadustöö tegemine või ettevõtlus. Vastandlike huvide lahendamiseks on loodud erandeid, eeskirju ja põhimõtteid, mis ei pruugi aga enam olla endastmõistetavad.

Selles juhendis selgitatakse erandeid, mis kehtivad isikuandmete töötlemisel teadusuuringutes. Sealjuures tuleb arvestada, et andmekaitsevaldkond on lai ning ühiskonna ja tehnoloogia arengu tõttu tekib pidevalt lahendamist vajavaid uusi küsimusi.

Andmekaitse Tartu Ülikoolis

Tartu Ülikooli siseveebist leiab lühijuhised mitmesugustel isikuandmete töötlemise teemadel. Lisaks antakse ülikoolisisesel vikilehel ülevaade peamistest andmekaitsepõhimõtetest valdkondade kaupa. Ülikooli töötajatele on koostatud andmekaitsemoodul, mida läbides saab ennast proovile panna ja oma teadmisi täiendada. Andmekaitse üldtingimustega on võimalik tutvuda ülikooli veebilehel ning asjaajamiseeskirja IX peatükis selgitatakse ülikooli töötajate õigusi ja kohustusi isikuandmete töötlemisel. Ülikooli avalikel vikilehtedel kirjeldatakse, kuidas tegutseda infoturbe- ja andmekaitseintsidentide korral.

  • No labels