Selles peatükis antakse ülevaade andmekaitse küsimustest, mis võivad ette tulla teadusuuringu käigus, kui isikuandmete töötlemine on juba alanud. Peatükis käsitletakse turvalisuse tagamist, anonüümimist, pseudonüümimist ja võimalikele rikkumistele reageerimist.

Vaatamata põhjalikule planeerimisele võivad ootamatud probleemid ilmneda ka teadustöö tegemise ajal. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et uuringusse kaasatud isikud soovivad kasutada oma õigusi ja esitavad oma andmete kohta päringuid või muid nõudmisi.

3.1. Kuidas tagada, et isikuandmete töötlemine oleks turvaline?

3.1.1. Infoturbe süsteemne haldamine 
3.1.2. Vajaduspõhine juurdepääs isikuandmetele  
3.1.3. Andmete turvaline edastamine   
3.1.4. Andmete turvaline talletamine   
3.1.5. Andmete varundamine   
3.1.6. Teadlikkus rikkumisvõimalusest   
3.1.7. Isikuandmete töötlemiseks sobivad teenused, tarkvara ja vahendid  

3.2. Mida pidada silmas, kui isikuandmeid edastatakse ühest riigist teise?

3.2.1. Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein ja Norra  
3.2.2. Piisava andmekaitse tasemega kolmandad riigid   
3.2.3. Muud kolmandad riigid   

3.3. Miks ja kuidas isikuandmeid pseudonüümida?

3.3.1. Andmete pseudonüümimise põhjused ja aeg  
3.3.2. Andmete pseudonüümijad   
3.3.3. Andmete pseudonüümimise meetodid   

3.4. Miks ja kuidas isikuandmeid anonüümida?

3.4.1. Andmete anonüümimise põhjused ja aeg   
3.4.2. Andmete anonüümijad   
3.4.3. Andmete anonüümimise meetodid   
3.4.4. Andmete ja isikute seostamise vältimine   
3.4.5. Kuidas teha anonüümset küsitlust?   

3.5. Mida teha andmekaitsealase rikkumise korral?

3.5.1. Andmekaitsealasest rikkumisest tuleb kohe teada anda   
3.5.2. Pärast rikkumisest teavitamist tuleb olla valmis teabe jagamiseks   
3.5.3. Rikkumise võimalikud tagajärjed   

3.6. Mida teha, kui andmesubjektilt tuleb päring oma andmete kohta?

  • No labels