Töö tegemisel on oluline valida sobivad töövahendid, mis aitavad tööd tõhusalt ja kvaliteetselt teha. Õige töövahend aitab säästa aega ja vaeva ning tagab ka parema tulemuse.
Enne töövahendite valikut on oluline selgitada välja, millist ülesannet on vaja täita ja milliseid vahendeid selleks vaja on. Mõtle, millised on töö nõuded ning millised töövahendid aitavad neid nõudeid täita. Samuti on oluline arvestada oma isiklikke eelistusi ja võimeid. Arvesta oma mugavustasemega ning vali töövahendid, mis sobivad just sinu jaoks.
Lõpuks, enne valiku tegemist uurige erinevaid võimalusi ning võrrelge neid omavahel. Küsi kolleegide või spetsialistide arvamust ning tutvu erinevate töövahendite funktsioonidega. Nii saad teha teadliku valiku ning tagada tõhusa töö tulemuse.
Korraldasime aasta alguses hankelepingu RH249476 raames arvutite ja seadmete tellimiseks minikonkursi nr 258712. Võitjaks osutus AS MarkIT Eesti, kelle kaudu saab nüüd tellida HP arvuteid ja seadmeid. Leping kehtib kuni 19. jaanuarini 2024.
Lepingu kohaselt saab tellida HP süle- ja lauaarvuteid ning monitore erihinnaga. Pakutavate seadmetega saab lähemalt tutvuda siin.
Enim tellitud toodete kohta saad informatsiooni siit.
Arvutid
Ülikoolis on kasutusel erinevad arvutimudelid, mida saab kategoriseerida üldjoontes järgnevalt: Standard- ja erikonfiguratiooniga arvuti.
Ülikoolis on kasutusel erinevaid arvutimudeleid, mida saab kategoriseerida üldjoontes järgnevalt: i5 ja i7 protsessoriga. Kui tööülesannete käigus on vajalik ka eraldiseisev graafikakaart, siis selle liigitaksime erikonfiguratsiooni arvutiks.
Arvuti valimisel lähtume kolmest kõige olulisemast komponendist: protsessor, RAM ja SSD kõvaketas.
i5 protsessoriga arvutitel on täna (2023) 4 tuuma ja 8 siini. Need saavad hakkama kõikide tüüpilise kontoritöö nõudmistega tänasel päeval ning peaksid hakkama saama tüüpiliste töödega vähemalt 4-5a.
i7 protsessoriga arvutitel on täna (2023) 6 tuuma ja 12 siini. Tänu sellele on antud arvutiga võimalik korraga rohkem ja suurema nõudlusega programme jooksutada. I7 protsessorit soovitaksime siis kui töökäigus jookseb arvutil mitmeid ressursimahukaid programme. Tänu suuremale võimsusele peaks see arvuti tüüpiliste töödega hakkama saama vähemalt 5-6a.
Ülikooli standardiks on väljakujunenud vähemalt i5 protsessor.
RAM on muutmälu, millele salvestatakse kõik info, mis ei ole arvuti kõvakettale salvestatud. Mida rohkem on RAMi, seda rohkem saab arvutis avada programme, veebilehitseja aknaid jms. Kui arvuti RAM saab täis, siis muutub arvuti aeglaseks ning tihti piisab sellest, kui sulgeda mõni programm. Kõigile lauaarvutitele on võimalik lisada RAM mooduleid, kuid mõnel sülearvutil on see emaplaadile joodetud ning tulevikus mooduli lisamine ei ole võimalik.
Ülikooli standardiks on väljakujunenud vähemalt 16GB RAM.
Oluline on ka kõvaketta maht. Lauaarvutitele on võimalik kettaid lisada, kuid teatud sülearvutitel võib lisamise võimekus puududa ning peab kogu ketta välja vahetama.
Ülikoolis on standardiks kujunenud 512GB kõvaketas.
Erikonf arvuti sisu sõltub tugevalt tehtavast tööst, mistõttu tellime neid vastavalt vajadusele. Erikonfiguratsiooniga masina tellimiseks oleks vaja teada, mis on töös kasutatavad programmid ning mis on töökiiruse ootused. Kui näiteks tegeletakse pildi- või videotöötlusega, siis sõltub töö kiirus graafikakaardi võimsusest. Soovitusi sobiva konfiguratsiooni valmiseks saab küsida Arvutiabist.
MacOS arvuti
Tartu Ülikoolis on kasutusel ka Apple sülearvutid.
Apple M1 ja M2 on Apple'i loodud süsteem-on-chip (SoC) protsessorid, mis on loodud töötama Apple'i uusimates arvutites ja sülearvutites, sealhulgas MacBook Air, MacBook Pro, Mac mini jt. M1 protsessor tuli välja 2020. aastal ja seejärel M2 2022. aastal.
Apple sülearvutitele ei saa hiljem mälu ega ketast lisada ning vahetada.
Mõlemad protsessorid põhinevad Apple'i enda loodud ARM-põhiste protsessorite arhitektuuril. Nad kasutavad nn "5-nanomeetriseid" tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad neil olla väiksemad ja kiiremad kui varasemad protsessorid. M1 protsessoril on kaheksa tuuma, neist neli on tugevad ja neljast nõrgemad. M1 võimaldab kuni 16 GB RAM-i ja kuni 2 TB SSD-d. M2-l on aga kuni 12 tuuma, mis tähendab, et see peaks olema võimsam kui M1. M2-l on ka parem graafikaprotsessor ja see toetab kuni 64 GB RAM-i.
Mõlemad protsessorid on optimeeritud suure jõudlusega ja madala energiatarbega jaoks, mis tähendab, et need töötavad kiiremini ja kulutavad vähem energiat. M1 ja M2 protsessorid kasutavad Apple'i enda väljatöötatud tehnoloogiaid, nagu näiteks Apple'i Neural Engine, mis võimaldab nende seadmete kasutajatel nautida paremat tulemust ja energiatõhusust.
Tellimise hetkel täpsustada soovitud konfiguratsioon. Lisainformatsiooni leiad Apple kodulehelt.
Apple pakub mitmesuguseid lisaseadmeid, mis täiendavad MacOS arvuteid ja võimaldavad neil pakkuda paremat tulemust ning kasutuskogemust. Siin on mõned neist:
Magic Keyboard on Apple'i juhtmeta klaviatuur, mis ühendub Bluetoothi kaudu Maci, iPad'i ja iPhone'iga. See klaviatuur pakub mugavat ja kiiret trükkimist ning sellel on ka mitmeid otseteid, mis võimaldavad kasutajatel kiiresti juurde pääseda erinevatele funktsioonidele.
Magic Mouse on Apple'i juhtmevaba hiir, mis ühendub Bluetoothi kaudu Maci, iPad'i ja iPhone'iga. See hiir pakub puutetundlikku pinda, mille kaudu saab kiiresti ja mugavalt liikuda ning kahekordse puudutusega saab juurde pääseda erinevatele funktsioonidele.
AirPods on juhtmeta kõrvaklapid, mis töötavad Bluetoothi kaudu. Need pakuvad suurepärast helikvaliteeti ja neid saab kasutada Apple'i seadmete, nagu iPhone'i, iPad'i ja Maci, juhtmevabalt ühendamiseks. AirPods pakuvad ka hääljuhtimist ja aktiveeruvad automaatselt, kui need kõrva pannakse.
Apple Watch on kantav seade, mis on mõeldud tervise ja fitnessi jälgimiseks. See võimaldab kasutajatel jälgida oma südametegevust, treeningut, uneaega ja palju muud. Apple Watch pakub ka sõnumite ja kõnede vastuvõtmise võimalust ning seda saab kasutada ka maksevahendina Apple Pay kaudu.
Thunderbolt Display on Apple'i kõrge resolutsiooniga monitor, mis pakub suurepärast pildikvaliteeti ja ühildub USB-C kaudu sülearvutiga. See monitor pakub ka laia vaatenurka ja mitmeid USB-porte, mis võimaldavad ühendada erinevaid lisaseadmeid.
Tänasel päeval oleme liikumas mobiilse töökeskkonna poole, mistõttu on lisaseadmete olemasolu olulisemaks muutunud. Vaja võib olla mobiilseid töökohti või videokonverentsi võimekust.
NB! Hinnad on toodud koos käibemaksuga. Hinnad ei ole fikseeritud ning võivad muutuda.
Dokk sobib neile, kellel juba on monitorid olemas ning soovivad muuta oma sülearvuti statsionaarseks töökohaks.
Doki abil on võimalik ühendada sülearvuti lisaseadmetega, sh monitoridega, muutes sülearvuti võimekuse lauaarvuti omaga võrreldavaks.
Tänapäevased dokid kasutavad üldjuhul USB-C või Thunderbolt ühendust ning sülearvuti saab ühendada dokiga üheainsa juhtme abil.
Doki valimisel tuleks arvestada sülearvuti mudelit, ühendatavate monitoride arvu ja nende resolutsiooni.
Monitor suudab USB-C kaudu näidata nii sülearvutist pilti kui ka seda laadida, mis tegelikult kaotab eraldi doki soetamise vajaduse (sülearvuti puhul). Monitori külge saab ühendada lisad (hiir-klaviatuur-klapid) ja kaabliga interneti jaoks on võrgupesa.
Ülikool soovitab kasutada sülearvutit USB-C dokisüsteemiga monitoriga, kui puudub olemasolev monitor ja dokk.
27-tolline USB-C dokisüsteemiga HP E27m G4 - 402€, millel lisaks veebikaamera, kõlarid ja mikrofon
Juhtmega hiire põhiline eelis seisneb lihtsas kasutusmugavuses ning vajaduses mitte laadida akusid või vahetada patareisid. Tavalise lauaarvuti komplektina on see variant kõige mugavam ja sobib kõige paremini ka üldkasutatavate arvutite jaoks.
Juhtmevaba hiire põhiline eelis seisneb juhtmete vähendamises laual, suuremas mobiilsuses (kuni 10 meetri kauguselt seadmest) ning paremas kaasaskantavuses.
Kombo-hiir on kõige optimaalsem siis, kui kasutatakse nii süle-, tahvel- kui ka lauaarvutit. Hiirega kaasneb USB-adapter, mille abil saab ühendada hiire lauaarvutiga ning Bluetooth-võimekus, mille abil saab hiire ühendada süle- või tahvelarvutiga. Hiirel on nupp erinevate arvutitega ühendamiseks.
Kõrvaklappe võib kategoriseerida juhtmega ja juhtmevabadeks, vastavalt ühenduse tüübile. Arvutiga kasutatavad klapid jagunevad 3,5mm ja USB ühendusega kõrvaklappideks, millest eelistatakse tavaliselt kogu kõrva katvaid mudeleid.
3,5mm ühendusega klapid nõuavad arvuti poolt kogu voolu ning võivad mobiilsete seadmete puhul vajada täiendavat toiteallikat, eriti kõrgkvaliteediliste kõlarite korral.
USB ühendusega klapid sisaldavad endas võimendit ning on ühilduvad kõigi seadmetega, kuid võivad olla ebapraktilised mobiilsete seadmete jaoks, mis ei sisalda USB pesa.
Juhtmevabad kõrvaklapid võivad pakkuda lisamugavust, kuid kaasnevad lisa kohustustega, nagu aku laadimine ja ühilduvuse jälgimine. Kõrvaklappe valides on oluline jälgida ühenduse tüüpi, sobivust olemasolevate seadmetega ning võimalikku aktiivset mürasummutusvõimekust.
Kõrvasisesed kõrvaklapid on eelistatud valik sportimsel, mugavusel ja mobiilsusel. Kõrvaklapid on kerged ja võtavad vähe ruumi, mistõttu neid on lihtne kaasas kanda. Need klapid on mõeldud lähivälja kuulamiseks, mis võimaldab vältida heli lekkimist ja tagada täpsust.
Seljakotid võivad olla eelistatud neile, kes soovivad jaotada koormuse ühtlaselt ning mugavalt, samuti mahutavad need tavaliselt rohkem kui õlakotid. Lisaks võimaldab seljakoti kandmine vabu käsi ja seeläbi mugavamat liikumist. Siiski võib seljakoti kandmine kaasneda selja pingega, eriti kui kott on raskelt täidetud.
Õlakotid seevastu on tavaliselt kergemad ja väiksemad, sobides neile, kes kannavad kaasas vaid mõnda eset, nt sülearvuti. Siiski võib õlakoti kandmine olla ebamugav, eriti kui kott on raske või kui juba kantakse teist õlakotti.
This page has no comments.