Kas minu õppekavas saab teha valikuid?

Rakenduskõrgharidus- magistri- ning klassiõpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava üliõpilastel on mooduleid võimalik valida juhul, kui õppekavva kuulub valitavaid mooduleid. Kui õppekavas on valitavaid mooduleid, näidatakse need ÕIS2-s „Valikud õppekavas“ vaates.

Rakenduskõrghariduse õppekava

Õppekava koosneb:

• vähemalt kahest alusmoodulist (24 või 30 EAP), lisaks kohustuslikest või valitavatest moodulitest vastavalt spetsialiseerumisele
• vähemalt 12 EAP mahus valikainetest
• vähemalt 6 EAP mahus vabaainetest
• praktikast, mis moodustab vähemalt 15% õppekava mahust
• lõpueksamist või lõputööst 6–15 EAP mahus

Magistriõppekava 

Õppekava koosneb:

• magistriõpingute moodulitest (alla kaheaastase õppekava puhul vähemalt 45 EAP mahus ja kaheaastase õppekava puhul kuni 105 EAP mahus). Moodulid võivad olla kas kohustuslikud või kohustuslikud ja valitavad vastavalt erialale
• magistrieksamist või magistritööst (alla kaheaastase õppekava puhul 15 EAP mahus ja kaheaastase õppekava puhul vähemalt 15 EAP mahus)

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava

Integreeritud õppekavade alusel toimub arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja klassiõpetajaõpe. 

Klassiõpetajaõpe toimub ainesüsteemi alusel. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kehtib kursusesüsteem.

Näiteks Klassiõpetaja õppekava koosneb:

• üldhariduslike õpingute moodulist (21 EAP);
• ainealaste ja ainedidaktiliste õpingute moodulist (96 EAP);
• üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiliste õpingute moodulist, sh praktika (76 EAP);
• lisaerialade moodulist (I ja II kooliastme inglise keele õpetaja, ja põhikooli käsitöö, kodunduse ja kunstiõpetuse õpetaja, kumbki 42 EAP);
• valikainete moodulist (18 EAP);
• vabaainetest (11 EAP);
• uurimistöö moodulist (36 EAP).

Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes on kursusesüsteem, mida pead läbima õppekavas kehtestatud järjekorras. Kõik valikud on kohustuslikud ning automaatselt salvestatud. 

Näiteks proviisoriõpe koosneb:

• viiest kursusest, milles on õppeaineid 225 EAP mahus
• valikaine moodulist 22 EAP mahus
• vabaainete moodulist 12 EAP mahus
• apteegipraktika moodulist 36 EAP mahus
• lõpueksamist 5 EAP mahus

Kuidas ma aru saan, kas mul on valikud tehtud?

Kui sinu Valikud õppekavas vaates on punase kirjaga hoiatus Moodulite valik ei ole tehtud! (joonisel), siis ei ole sul eriala valikud tehtud.

Kui läbitud õppeained, mis kuuluvad sinu õppekavas kohustusliku mooduli alla (joonisel p 1) on kuvatud Õppekavasse mittekuuluvad ained plokis (joonisel p 2), siis on sul õppeained valimata.

Selleks, et oma valikuid teha, pead valima moodulid ja õppeained ning need valikud salvestama.

Kas võin rohkem õppida / õppekava nominaalmahust rohkem valida?

Rohkem võid alati õppida, kuid valikute tegemisel arvesta oma õppeajaga, eesmärgiga ning võimekusega. Pane tähele, et valima pead kindlasti oma õppekava nominaalmahu ulatuses. Oma õppekava nominaalmahtu näed oma õppekavaversiooni andmetes ja õppekava valiku lehel. Valik- ning vabaainete valimisel piiranguid ei ole.

Valimisel pane tähele:

• ennekõike vali oma õppekavva kuuluvaid aineid ja alles siis, kui soovid, vali vabaaineid
• maht: orientiiriks on 30 EAP semestris. Sellest rohkem õppimine eeldab ka suuremat pingutust
• ajastus: õppeainete valimisel pane tähele, et kõiki õppeaineid (eriti valikainete loetelusse kuuluvaid aineid) ei loeta igal õppeaastal

Pärast valikute tegemist tuleb ka ainetele registreeruda. Ühel semestril saad õppeainetesse registreeruda kuni 50 EAP mahus (välja arvatud lõputöö maht (ÕKE p23). Suuremas mahus õppeainetesse registreerumise otsustab programmijuht. 

Kui valin õppekava nominaalmahust vähem?

Kui sa ei täida täiskoormusega õppe nõudeid, viiakse sind järgmiseks õppeaastaks üle osakoormusega õppesse ja sa pead hakkama õpingute eest tasuma.

Lubatud puudujääk, mil õppetasu veel maksma ei pea, on 6 EAP-d eelmiste semestrite peale kokku. Kui ainepunktide puudujääk on lubatust suurem, tuleb nende eest tasuda ainepunkti hinna alusel.

Kui sa valid õppekava nominaalmahust vähem, siis Valikud õppekavas vaates on punane hoiatus (joonisel).

Kuhu pöörduda, kui ei tea mida valida?

Millised valikud on kohustuslikud?

Mooduleid on võimalik valida juhul, kui õppekavva kuulub valitavaid mooduleid. Üldiselt on kõik sinu Valikud õppekavas olevad alus-, suuna- ja erialamoodulid kohustuslikud. Nt alammoodulite puhul on võimalik valida kahe või enama mooduli vahel. 

Mooduli valikud jagunevad kolmeks:

• kohustuslik
• kohustuslik/valikuline
• vabalt valitav

Kõik moodulid, mille valiku liigiks on märgitud kohustuslik (joonisel p 1), tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida.

Kohustuslik/valikuline (joonisel p 2) liigiga moodulite puhul pead valima etteantud kohustuslik/valikuline tüüpi moodulite hulgast vähemalt ühe. Nt suunamoodul (48 EAP) sisaldab endas nelja alammoodulit, mis kõik on mahuga 24 EAPd. Kui ühe alammooduli liik on kohustuslik ja ülejäänud kolme liik kohustuslik/valikuline, siis on sul kohustus läbida moodul liigiga kohustuslik, aga kolme kohustuslik/valikulise liigiga mooduli seast saad valida ühe sobiva.

Vabalt valitavad (joonisel p 3) mooduleid saab vabalt valida/mittevalida ja valikut muuta.

Mis ajaks pean valikud tegema?

Kui rakenduskõrgharidus-, magistri- ning klassiõpetaja bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavas on valitavaid mooduleid, tuleb moodulite valik teha esimese semestri lõpuks (ÕKE p21).

Integreeritud arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes toimub õpe kursusesüsteemis. Üldiselt on kõik moodulid ja ained kiohsutuslikud ning automaatselt valitud ning läbitakse kindlas järjekorras.

Mida õppekava valikud mõjutavad?

Õppekava valikud mõjutavad:

• • õppekava täitmise mahu (ja protsendi) arvutust, mis omakorda tähendab edasijõudmist, koormust ja stipendiumi taotlemise võimalusi.
  • igat õppeainet ei õpetata igal semestril ega igal aastal. Seega pead jälgima, et nende läbimine mahuks tasuta õpiaja sisse.
  • välisõpingute ajastamist sobivale semestrile, nii et õppekava põhiained saaks läbida Tartu Ülikoolis. Mõnel juhul õpiaega pärast pikendatakse (ÕKE p123)
  • Küsi infot oma õppekorralduse spetsialistilt või programmijuhilt.