Alapeatükkide nägemiseks klõpsa noolel. Menüüriba laiendamiseks lohista kahe kriipsuga ikooni.
Page History
...
Enamasti sõltub eetikakomiteelt kooskõlastuse küsimine sellest, kas teadlane soovib teha inimuuringut või mitte. Inimuuringute käigus töödeldakse isikuandmeid ning uuritakse osaleja füüsilist või vaimset tervist. Osa inimuuringuid on Eestis eraldi seadusega reguleeritud, näiteks ravimite ja meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja inimgeeniuuringud.
Loe lisaks
|
2.13.1. Seadusest tulenev kohustus
...
Kooskõlastust võib nõuda ka projekti rahastaja või kirjastus, kus soovitakse teadustöö avaldada. Kui rahvusvahelise projekti juhtpartner on näiteks otsustanud, et eri uuringute jaoks küsitakse riiklike eetikakomiteede kooskõlastus, peavad ka Eesti teadlased selle muretsema.
Näide Meditsiiniteadlane tegi uuringu, mille jaoks ta ei pidanud tarvilikuks eetikakomitee kooskõlastust hankida, sest tegu ei olnud eriliiki andmetega. Pärast uuringu valmimist soovis ta avaldada selleteemalise artikli rahvusvahelises ajakirjas. Kirjastaja nõudis teadlaselt eetikakomitee kooskõlastust. Kuna aga eetikakomitee tagantjärele kooskõlastust ei anna, jäigi artikkel rahvusvahelises ajakirjas avaldamata. Seega – ehkki kooskõlastus ei ole alati kohustuslik, võib selle puudumine vähendada teadlase publitseerimisvõimalusi. |
2.13.3. Eetilised kaalutlused
...
Lisaks võib teadlane alati vabatahtlikult eetikakomitee poole pöörduda.
Loe lisaks
|