Versions Compared

Old Version 5

changes.mady.by.user Ele Heinsalu

Saved on

compared with

New Version Current

changes.mady.by.user Terje Mäesalu

Saved on

Key

  • This line was added.
  • This line was removed.
  • Formatting was changed.

...

  1. Teadusandmed on inimestelt või inimeste kohta kogutud andmed, mille töötlemine on vajalik uuringu eesmärkide saavutamiseks, näiteks intervjuude salvestised ja transkriptsioonid, küsitluste vastused, vaatlus- ja asukohaandmed, eksperimentide tulemused, terviseandmed, mõõtmistulemused või muud inimesega seostatavad andmed.
  2. Kontaktandmed ja muu töökorralduslik teave on inimeste uuringus osalemisega seotud andmed, näiteks kutsutute nimekirjad, e-posti aadressid, telefoninumbrid, eksperimendi, intervjuu või muud tüüpi andmekogumise koha ja ajaga seotud andmed ning kirjalikud nõusolekuvormid. Need andmed kogunevad teadusuuringute käigus, kuid neid ei kasutata otseselt uuringus teaduslike eesmärkide saavutamiseks. Sellegipoolest on tegemist isikuandmetega, mille töötlemine peab vastama andmekaitsepõhimõtetele.
  3. Teadlaste kohta käivad andmed: uuringu käigus võib koguneda hulk andmeid ka teadlaste kohta, näiteks teadustöö tegijate üld- ja kontaktandmed, töökoormuse, töötasu ja lähetuste andmed või teave selle kohta, kes, millal ja kuidas andmeid kogus ja analüüsis. Isikuandmed on ka teadusprojektide taotlustes esitatavad elulood. Paljud teadlaste andmed on avaldatud näiteks ETIS-es või teadusasutuse veebilehel.

Ülikooli andmekaitse vikilehelt leiab Siit leiate kontrollnimekirja, mis sisaldab teadusuuringu andmetöötluse kõiki etappe. Nende põhjal saab enne uuringu alustamist hinnata, kas kõik isikuandmete turvalise ja asjakohase töötlemise tingimused on täidetud.

...

Üldjuhul on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud, st kehtib töötlemispiirang. Selliseid andmeid on lubatud töödelda vaid isiku nõusolekul või muude üldmääruse artikli 9 lg-s 2 sätestatud erandite korral. Samuti peab töötlemiseks olema õiguslik alus.

Näiteid eriliiki isikuandmete kasutamisest teadustöös

Hariduslik erivajadus. Kui teadlane soovib uurida õpilaste hariduslikke erivajadusi, võib tal olla keeruline hinnata, kas need on alati eriliiki isikuandmed. Kindlasti on see nii juhul, kui hariduslik erivajadus tuleneb tervislikest põhjustest (näiteks on seotud meditsiinilise diagnoosi või puudega). Kui aga erivajaduseks on andekus või suhtlemis- ja õpiraskused, ei pruugi see olla seotud lapse tervisega ja sel juhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega. Sellegipoolest võib hariduslikku erivajadust pidada tavapärasest tundlikumaks andmeliigiks, eriti laste puhul.

Lõpphinnang sõltub konkreetsest andmetöötlusest ja selle eesmärgist. Kui eesmärk on teha vaid üldistusi ja uurijaid ei huvita erivajaduse põhjus, ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega. Näiteks kui väidetakse, et ühes klassis on õpilastel A ja B mingi hariduslik erivajadus (täpsustamata konkreetselt), kuid õpilastel C, D ja E mitte, siis vaadeldakse erivajaduse fakti kui sellist, mis ei ole eriliigina käsitletav. Kui aga uuritakse teatud õpilaste toimetulekut kindla ja selgelt sõnastatud erivajaduse tõttu (näiteks kuidas kõnepuue mõjutab õpimotivatsiooni või millist tuge vajavad füüsilise puudega õpilased), siis on tegu eriliiki isikuandmete töötlemisega.

Kui teadlane ei saa andmekogumisel andmete hulka täielikult kontrollida (näiteks ei saa ta teada, kuidas intervjueeritav vastab või mida kirjutatakse avatud küsimuse vastuseks), võib tema kätte sattuda eriliiki isikuandmeid isegi juhul, kui algne eesmärk oli uurida eriliikide alla mittekuuluvaid erivajadusi (näiteks andekust). Seepärast on soovitatav käsitleda kõiki hariduslikke erivajadusi ettevaatuse mõttes eriliiki isikuandmetena, eriti kui ei saa välistada, et teadustöös analüüsitakse ka erivajaduste põhjuseid. Kui on teada, et seda ei tehta, tuleks see selgelt esile tuua uuringu kavas ja uuritavale antavas teabes. Samuti võib sõnastada andmekogumisel küsimused nii, et see ei innustaks kedagi terviseandmeid jagama.

Terviseindeksid. Indeksid ja muud komplekssed mõõdikud, mille põhjal saab teha järeldusi inimese tervise kohta, on käsitletavad terviseandmetena ja neid tuleb seetõttu pidada eriliiki isikuandmeteks. Sama kehtib ka indeksite arvutamise kohta. Kui teadustöö eesmärk on näiteks arvutada kehamassiindeksit, seostada see inimesega ja saada sel viisil uut teavet tema tervise kohta, tuleb indeksi arvutamist pidada eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Samas ei ole kehakaal ja pikkus iseenesest eriliiki isikuandmed.

1.3.2. IP-aadressid

Euroopa Kohus on 19. oktoobri 2016. aasta otsuses C-582/14 hinnanud, et dünaamilised IP-aadressid, mis iga internetiühenduse puhul muutuvad, on isikuandmed. Selline tõlgendus põhineb üldmääruse definitsioonil: isikuandmed on „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada“.

...