Page History

...

Rikkumine võib kahjustada inimest ja tema huve, põhjustades füüsilist, materiaalset või mittemateriaalset kahju. Selle vältimiseks on ülikoolil kui vastutaval töötlejal kohustus saada täielik ülevaade andmete töötlemisest ja kontroll selle üle.

3.

...

5.1.    Andmekaitsealasest rikkumisest tuleb kohe teada anda

Kui ülikoolis toimub isikuandmete alane rikkumine, tuleb sellest viivitamata teavitada ülikooli andmekaitse peaspetsialisti (andmekaitse@ut.ee). Tegutseda tuleb võimalikult kiiresti, et lõpetada näiteks volitamata juurdepääs andmetele, nende väärkasutus või muu rikkumine. Et hoida ära sarnased juhtumid tulevikus, võib olla vajalik anda juhtumist teada ka arvutiabile (arvutiabi@ut.ee).

Andmekaitse peaspetsialisti tuleb teavitada ka juhul, kui on vaid rikkumise kahtlus – siis saab täpsemad asjaolud välja selgitada.

3.

...

5.2.    Pärast rikkumisest teavitamist tuleb olla valmis teabe jagamiseks

Üldmääruse artikli 33 lõike 5 alusel on ülikoolil kohustus dokumenteerida kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas nende asjaolud, mõju ja võetud parandusmeetmed. Seepärast hakatakse pärast rikkumist seda uurima ja vajaduse korral lisateavet koguma. Rikkumisega seotud inimestel tuleb olla valmis andma andmekaitsespetsialistile kirjalikke selgitusi või esitama vajalikke materjale.

...

Ülikooli andmekaitse peaspetsialist teavitab rikkumisest ka Andmekaitse Inspektsiooni, kes võib omakorda ülikooli suhtes rikkumismenetlust alustada.

3.

...

5.3.    Rikkumise võimalikud tagajärjed

Kui rikkumise uurimine on lõppenud, tuleb leida lahendused, mis tagavad, et samasugust intsidenti enam ei juhtu. Näiteks võib rakendada lisakaitsemeetmeid, suurendada teadlikkust, korrigeerida protseduure vms.

...

Lisaks IKS-ile ja üldmäärusele on isikuandmete alaste rikkumiste eest sätestatud sanktsioonid ka karistusseadustiku §-des 157–157². Karistusseadustik võimaldab vastutusele võtta süüteo toime pannud füüsilist isikut ehk konkreetset ülikooli töötajat, kelle süül rikkumine toimus.