Versions Compared

Key

  • This line was added.
  • This line was removed.
  • Formatting was changed.

...

Enamasti sõltub eetikakomiteelt kooskõlastuse küsimine sellest, kas teadlane soovib teha inimuuringut või mitte. Inimuuringute käigus töödeldakse isikuandmeid ning uuritakse osaleja füüsilist või vaimset tervist. Osa inimuuringuid on Eestis eraldi seadusega reguleeritud, näiteks ravimite ja meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja inimgeeniuuringud.

Loe lisaks

2.

...

13.1.     Seadusest tulenev kohustus

IKS-is nähakse ette, et eetikakomitee hindab lisaks uuringueetilistele aspektidele ka andmekaitsenorme. Eestis on eetikakomitee kooskõlastus seadusega kohustuslik, kui

...

Vahel on aga täpsustamata, milline peaks IKS-i § 6 lg 4 kohane eetikakomitee olema. Sel puhul sobib kooskõlastuse saamiseks iga omas valdkonnas tunnustatud eetikakomitee.

2.

...

13.2.     Rahastajate ja kirjastajate nõuded

Kooskõlastust võib nõuda ka projekti rahastaja või kirjastus, kus soovitakse teadustöö avaldada. Kui rahvusvahelise projekti juhtpartner on näiteks otsustanud, et eri uuringute jaoks küsitakse riiklike eetikakomiteede kooskõlastus, peavad ka Eesti teadlased selle muretsema.

Näide

Meditsiiniteadlane tegi uuringu, mille jaoks ta ei pidanud tarvilikuks eetikakomitee kooskõlastust hankida, sest tegu ei olnud eriliiki andmetega. Pärast uuringu valmimist soovis ta avaldada selleteemalise artikli rahvusvahelises ajakirjas. Kirjastaja nõudis teadlaselt eetikakomitee kooskõlastust. Kuna aga eetikakomitee tagantjärele kooskõlastust ei anna, jäigi artikkel rahvusvahelises ajakirjas avaldamata. Seega – ehkki kooskõlastus ei ole alati kohustuslik, võib selle puudumine vähendada teadlase publitseerimisvõimalusi.

2.

...

13.3.     Eetilised kaalutlused

Teadlane võib küsida eetikakomitee kooskõlastust ka eetilistel kaalutlustel, kuna see aitab paremini tagada, et plaanitav uuring inimesi ei kahjusta. Kooskõlastus on üldjuhul vajalik juhul, kui teadusuuring korraldatakse tavapärasest väga erineva meetodi abil (näiteks kui inimesi eksitatakse või petetakse), kui uuritakse haavatavaid isikuid või kui uuringuga seondub tavapärasest suurem risk.

Lisaks võib teadlane alati vabatahtlikult eetikakomitee poole pöörduda.

Loe lisaks