Page History

...

1.3.1. Eriliiki isikuandmed

Tavaliste isikuandmete kõrval eristatakse üldmääruses eriliiki isikuandmeid, mis on artikli 9 kohaselt

• andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine,
• geneetilised andmed,
• füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed,
• terviseandmed või
• andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Üldjuhul on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud, st kehtib töötlemispiirang. Selliseid andmeid on lubatud töödelda vaid isiku nõusolekul või muude üldmääruse artikli 9 lg-s 2 sätestatud erandite korral. Samuti peab töötlemiseks olema õiguslik alus.

Näiteid eriliiki isikuandmete kasutamisest teadustöös

Hariduslik erivajadus. Kui teadlane soovib uurida õpilaste hariduslikke erivajadusi, võib tal olla keeruline hinnata, kas need on alati eriliiki isikuandmed. Kindlasti on see nii juhul, kui hariduslik erivajadus tuleneb tervislikest põhjustest (näiteks on seotud meditsiinilise diagnoosi või puudega). Kui aga erivajaduseks on andekus või suhtlemis- ja õpiraskused, ei pruugi see olla seotud lapse tervisega ja sel juhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega. Sellegipoolest võib hariduslikku erivajadust pidada tavapärasest tundlikumaks andmeliigiks, eriti laste puhul.

Lõpphinnang sõltub konkreetsest andmetöötlusest ja selle eesmärgist. Kui eesmärk on teha vaid üldistusi ja uurijaid ei huvita erivajaduse põhjus, ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega. Näiteks kui väidetakse, et ühes klassis on õpilastel A ja B mingi hariduslik erivajadus (täpsustamata konkreetselt), kuid õpilastel C, D ja E mitte, siis vaadeldakse erivajaduse fakti kui sellist, mis ei ole eriliigina käsitletav. Kui aga uuritakse teatud õpilaste toimetulekut kindla ja selgelt sõnastatud erivajaduse tõttu (näiteks kuidas kõnepuue mõjutab õpimotivatsiooni või millist tuge vajavad füüsilise puudega õpilased), siis on tegu eriliiki isikuandmete töötlemisega.

Kui teadlane ei saa andmekogumisel andmete hulka täielikult kontrollida (näiteks ei saa ta teada, kuidas intervjueeritav vastab või mida kirjutatakse avatud küsimuse vastuseks), võib tema kätte sattuda eriliiki isikuandmeid isegi juhul, kui algne eesmärk oli uurida eriliikide alla mittekuuluvaid erivajadusi (näiteks andekust). Seepärast on soovitatav käsitleda kõiki hariduslikke erivajadusi ettevaatuse mõttes eriliiki isikuandmetena, eriti kui ei saa välistada, et teadustöös analüüsitakse ka erivajaduste põhjuseid. Kui on teada, et seda ei tehta, tuleks see selgelt esile tuua uuringu kavas ja uuritavale antavas teabes. Samuti võib sõnastada andmekogumisel küsimused nii, et see ei innustaks kedagi terviseandmeid jagama.

Terviseindeksid. Indeksid ja muud komplekssed mõõdikud, mille põhjal saab teha järeldusi inimese tervise kohta, on käsitletavad terviseandmetena ja neid tuleb seetõttu pidada eriliiki isikuandmeteks. Sama kehtib ka indeksite arvutamise kohta. Kui teadustöö eesmärk on näiteks arvutada kehamassiindeksit, seostada see inimesega ja saada sel viisil uut teavet tema tervise kohta, tuleb indeksi arvutamist pidada eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Samas ei ole kehakaal ja pikkus iseenesest eriliiki isikuandmed.

1.3.2. IP-aadressid

Euroopa Kohus on 19. oktoobri 2016. aasta otsuses C-582/14 hinnanud, et dünaamilised IP-aadressid, mis iga internetiühenduse puhul muutuvad, on isikuandmed. Selline tõlgendus põhineb üldmääruse definitsioonil: isikuandmed on „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada“.

...

Lisaks tuleks hinnata, kuivõrd mõistlik ja tõenäoline on võimalus, et eri andmete ühendamisel isik kaudselt tuvastatakse. Kohtu hinnangul on näiteks mõistlik ja tõenäoline see, kui isikute õiguste kaitseks või seaduslike kohustuste täitmiseks edastab internetiteenuse pakkuja oma kliendi andmed pädevale asutusele (näiteks küberrünnakute puhul). Sealjuures on ka potentsiaalse õigusrikkuja dünaamilise IP-aadressi teadjal võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks või oma seaduslike kohustuste järgimiseks kohtu või muu pädeva asutuse poole, kes saab nõuda internetiteenuse pakkujalt vajalikke andmeid IP-aadressi taha peituva õigusrikkuja tuvastamiseks.

...