Kooskõlastust võib käsitleda lisakaitsemeetmena, mis aitab tagada, et teadustöö tegemisel on käitutud eetiliselt. Mõnel juhul võib eetikakomitee kooskõlastus olla seadusest tulenev kohustus, teinekord võib see olla vajalik rahastaja või kirjastuse nõuete täitmiseks ja vahel võib eetikakomitee poole pöörduda ka eetilistel kaalutlustel.

Enamasti sõltub eetikakomiteelt kooskõlastuse küsimine sellest, kas teadlane soovib teha inimuuringut või mitte. Inimuuringute käigus töödeldakse isikuandmeid ning uuritakse osaleja füüsilist või vaimset tervist. Osa inimuuringuid on Eestis eraldi seadusega reguleeritud, näiteks ravimite ja meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja inimgeeniuuringud.

NB! Juhime tähelepanu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muudatusega (TAIKS) toimusid alates 01.01.2026 muudatused ka eetikakomiteede korralduses. 

Loe lisaks

2.14.1.     Seadusest tulenev kohustus

Isikuandmete kaitse seaduses nähakse ette, et eetikakomitee hindab lisaks uuringueetilistele aspektidele ka andmekaitsenorme. Eestis on eetikakomitee kooskõlastus seadusega kohustuslik, kui 

  • töödeldakse isiku nõusolekuta eriliiki isikuandmeid, näiteks tervise- või biomeetrilisi andmeid (IKS-i § 6 lg 4);
  • töödeldakse inimgeeniuuringus geneetilisi andmeid inimgeeniuuringute seaduse (IGUS) alusel, sh Eesti geenivaramust (IGUS § 27) või mujalt saadud geneetilised andmed (IGSU § 32); 
  • isikuandmed väljastatakse tervise infosüsteemist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 594);
  • tehakse ravimi kliinilist uuringut (ravimiseaduse § 93);
  • tehakse meditsiiniseadme kliinilist uuringut (meditsiiniseadme seaduse § 213).

Mitmel juhul on seadusega sätestatud, millise eetikakomitee poole tuleb pöörduda. Näiteks Eesti geenivaramu ning tervise infosüsteemi andmete väljastamisega seotud uuringuid kooskõlastab riiklik teaduseetika komitee, ravimi kliinilisi uuringuid ja meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid Ravimiameti juurde loodud ravimiuuringute eetikakomitee. 

Seaduses täpsustamata juhtudel tuleks pöörduda riikliku teaduseetika komitee või TÜ teaduseetika komitee poole sõltuvalt TÜ teaduseetika komitee veebilehel kirjeldatud reeglitele.  

2.14.2.     Rahastajate ja kirjastajate nõuded

Kooskõlastust võib nõuda ka projekti rahastaja või kirjastus, kus soovitakse teadustöö avaldada. Kui rahvusvahelise projekti juhtpartner on näiteks otsustanud, et eri uuringute jaoks küsitakse riiklike eetikakomiteede kooskõlastust, peavad ka Eesti teadlased selle muretsema. 

Näide

Meditsiiniteadlane tegi uuringu, mille jaoks ta ei pidanud tarvilikuks eetikakomitee kooskõlastust hankida, sest tegu ei olnud eriliiki andmetega. Pärast uuringu valmimist soovis ta avaldada selleteemalise artikli rahvusvahelises ajakirjas. Kirjastaja nõudis teadlaselt eetikakomitee kooskõlastust. Kuna aga eetikakomitee tagantjärele kooskõlastust ei anna, jäigi artikkel rahvusvahelises ajakirjas avaldamata. Seega – ehkki kooskõlastus ei ole alati kohustuslik, võib selle puudumine vähendada teadlase publitseerimisvõimalusi. 

2.14.3.     Eetilised kaalutlused

Teadlane võib küsida eetikakomitee kooskõlastust ka eetilistel kaalutlustel, kuna see aitab paremini tagada, et plaanitav uuring inimesi ei kahjusta. Kooskõlastus on üldjuhul vajalik juhul, kui teadusuuring korraldatakse tavapärasest väga erineva meetodi abil (näiteks kui inimesi eksitatakse või petetakse), kui uuritakse haavatavaid isikuid või kui uuringuga seondub tavapärasest suurem risk. Kui teil tekib teaduseetilisi küsimusi, saate pöörduda Tartu Ülikooli hea teadustava valdkondlike nõustajate poole. 

Lisaks võib teadlane alati vabatahtlikult eetikakomitee poole pöörduda.

  • No labels