Täiendusõppe peamine erisus tasemeõppest seisneb selles, et täiendusõppe läbimise järel õppija haridustase ei muutu (nt bakalaureusekraadiga eesti keele õpetaja läbib täiendusõppes inglise keele õpetajate ümberõppeprogrammi, misjärel ta omandab õiguse õpetada koolis ka inglise keelt, aga tema haridustase jääb endiselt vastavaks bakalaureusetasemele), tasemeõppe läbimise järel osaleja haridustase tõuseb (ehk talle omistatakse kõrgem haridustase, nt magistrikraad).

 Õppijate erisused

    • Täiskasvanud õppijad võivad olla väga erineva vanuselise, haridusliku, sotsiaal-majandusliku, tööalase jm taustaga inimesed, millest tulenevalt on ka nende hariduslikud vajadused väga erinevad.
    • Täiskasvanud õppijate puhul ei ole õppimine enamasti nende põhitöö, sellest tulenevalt võivad nende ajalised jm ressursid õppimise seisukohast olla sageli piiratud.
    • Täiendusõppes osalemiseks ei esitata reeglina õppijatele mingeid nõudeid eelneva hariduse osas. Erandiks võivad olla nt erialaspetsiifilised kursused, kus on oluline olla kursis vastava erialaga või edasijõudnute keelekursused, kus on nõutav teatud keeleoskuse tase.
    • Täiendusõppes osalejale ei laiene üliõpilaste soodustused – neile ei väljastata üliõpilaspiletit, saada soodustust ühistranspordis jne. 
  • No labels