Täiendusõppekursused võib üldjoontes liigitada järgnevalt:
- avatud registreerimisega kursused – erineva pikkusega täiendusõppe kursused (sh MOOCid), kvalifikatsioonikoolitused, seminarid, õppepäevad, suveülikoolid, talveülikoolid, väärikate ülikoolid, projektide ja hangete raames toimuvad koolitused, e-kursused jms, kuhu on vaba registreerumine;
Need on koolitused, kuhu võivad registreeruda kõik soovijad, kes kuuluvad antud koolituse sihtgruppi. Avatud koolitusi korraldab enamus ülikooli struktuuriüksusi. Koolitused on erinevas mahus, ühest päevast mitme aastani. Ülikool korraldab igal aastal suveülikooli ja talveülikooli.Avatud koolitustest annab ülikool igas kuus soovijatele teada koolituslisti ut.taiendusope@lists.ut.ee kaudu.
- tellimuskoolitused – konkreetsele grupile tellitud koolitused, mis võivad olla erinevas mahus ja vormis. Nende programmid (sh maht, vorm ja teemad) koostatakse vastavalt koolitust telliva organisatsiooni soovile.
- täiendusõppijatele avatud tasemeõppe õppeained – võimalus õppida koos üliõpilastega, et saada teadmisi mh ka valdkondades, kus eraldi täiendusõppekursuste pakkumine erinevatel põhjustel ei ole võimalik;
- ümberõppeprogrammid – tasemeõppe õppeainete baasil koostatud programmid, mis võimaldavad omandada lisaeriala juba olemas oleval haridustasemel, nt õpetajate ümberõpe, töötute ümberõpe jne;
- eelõpe – määratletud sihtrühmale nii avatud registreerimisega kursused kui täiendusõppijatele avatud tasemeõppe õppeained eesmärgiga võimaldada vastavale sihtrühmale parem ligipääs järgmisele haridustasemele, nt teaduskooli poolt koordineeritud õpilastele suunatud õpe, eeldusainete programm tasemeõppesse astumiseks jne.
Arvestades konkreetse täiendusõppekursuse eesmärki ning sihtrühma vajadusi ja võimalusi, saab määratleda täpsemalt õppevormi ja –meetodid. Täiendusõpe võib toimuda väga erinevas vormis (õhtused või nädalavahetuse kursused, ühe-, kahe- või enamapäevalised intensiivkursused, mitu kuud õppetsüklitena toimuvad koolitused, e-kursused, kursused posti teel jne) ning sihtrühmast, koolituse sisust ja vormist lähtuvalt väga erinevate meetoditega. Ühtseid nõudeid ega reegleid neile täiendusõppes ei ole, peamiseks kriteeriumiks on sihtrühma vajadustest lähtumine ning eesmärgipärasus.
Õppevormi määratleb reeglina tellija või õppejõud, õppemeetodid määratleb õppejõud.