Kas tasemeõppekavade raames õppetöö läbiviimiseks võib sõlmida lepinguid juriidiliste isikutega? Kas käsundus- või töövõtulepingu alusel õppetööd läbi viinud isikule võib ülikool tasuda mõne juriidilise isiku poolt esitatud arve alusel?
Piirangud tulenevad ülikooli tasemeõppe ja teadustöö läbiviimist reguleerivatest õigusaktidest ja ka ülikooli üldistest tegutsemispõhimõtetest ja headest tavadest. Seega on antud küsimused oma olemuselt mitte niivõrd juriidilised, kuivõrd põhimõttelised/sisulised.
Ülikooliseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/12750528?leiaKehtiv) paragrahvi 4 lõigete 1 ja 2 järgi on ülikool õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel, ning ülikooli ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadus- ning muul loometegevusel põhinevaid teenuseid ning kujundada üliõpilastest vastutustundlikke ja algatusvõimelisi kodanikke.
Seega on ülikool loodud esmajoones selleks, et (ise) läbi viia õppe- ja teadustööd, mitte seda n-ö vahendada. Sellest tulenevalt on riiklikul tasandil ülikooliseaduses ja kõrgharidusstandardis (https://www.riigiteataja.ee/akt/13255227?leiaKehtiv) tasemeõppe osas määratletud täpsemad nõuded, millest ülikool peab lähtuma oma põhitegevuste kvaliteedi tagamisel. Üheks selliseks on õppejõudude ja teadustöötajate kvalifikatsiooninõuded. Õppejõud valitakse ametikohale riiklike ja ülikooli regulatsioonidega sätestatud kvalifikatsiooninõuete alusel, et oleks tagatud õppekvaliteet. Õppejõu tööülesanded määratletakse tema ametikirjelduses ning tema ja ülikooli (tööandja) vahel sõlmitavas töölepingus. Olulisemateks õppejõu tööülesanneteks on õppetöö läbiviimine, sh õppemetoodiline töö (ainekavade koostamine, õppematerjalide ja õpikute koostamine, õppemeetodite arendamine, sh e-õpe jne). Teatud juhtudel võib selliste tööülesannete täitmiseks, mis ei sisaldu õppejõu ametikirjelduses ega töölepingus, kokku leppida ülikooli ja ülikooli töötaja (õppejõu) vahel sõlmitavas käsunduslepingus.
Otseste (mitte vahendatud, st kolmanda poole vahendusel loodud) lepinguliste suhete kaudu on selgelt määratletud lepingu poolte õigused ja kohustused ning vastutus. Sellisele otsesele vastutusele tugineb ka ülikooli usaldusväärsus, kuivõrd ülikooli õppima tulevad inimesed eeldavad, et ülikool pakub õpet oma töötajate kaudu. Juhul, kui ülikoolis viib õppetööd läbi füüsiline isik, aga leping sõlmitakse juriidilise isikuga, jääb ülikooli ees vastutama juriidiline isik, sest õppetööd läbiviinud füüsilisel isikul ja ülikoolil ei teki omavahel õiguslikke suhteid. See omakorda muudab keeruliseks õppetöö kvaliteediga ning õppetöö korraldusega seonduvate võimalike vaidluste lahendamise või ülikoolipoolsete, sh üliõpilaste, pretensioonide ja nõuete esitamise.
Eelnevast tulenevalt saab juhul, kui ülikoolil on vaja tasemeõppe pakkumisse kaasata ülikoolivälist kompetentsi, seda teha
Erandkorras võib õppe- ja/või õppemetoodilise töö tegemiseks, sh üliõpilaste juhendamiseks sõlmida lepinguid selliste juriidiliste isikutega, kelle tegevusalaks on formaalõppeasutustes ja/või teadusasutustes töötavate füüsiliste isikute teenuste vahendamine (nt Oxfordi ülikooli juures tegutsev Oxford University Consulting vms), või kelle töötajad saavad õppetöös esindada n-ö praktikute perspektiivi (nt Viru Keemia Grupiga sõlmitakse leping ettevõtte töötaja loenguks mõne tasemeõppeaine raames). Erandi tegemine otsustatakse igal üksikul juhtumil eraldi õppeosakonna ja personaliosakonna koostöös.
Teenuse osutamise lepingute sõlmimise kohta ülikoolis leiab täiendavat infot siseveebis lehelt Lepingute sõlmimise juhend | siseveeb.ut.ee.
Küsimuste korral võib pöörduda:
õigusnõunik Aliis Liin (tel 737 5664, aliis.liin@ut.ee)