Page History

...

Kuigi ülikoolis ei ole üldist kohustust koostada iga uuringu jaoks andmehaldusplaan, on andmete süsteemne haldamine muutumas tavaks. Seda võivad nõuda ka uuringu rahastajad, näiteks programmi „Horisont 2020“ toetuste, Euroopa Teadusnõukogu ja Eesti Teadusagentuuri grantide andjad. Kuna andmehaldusplaani loomisel moodustub süsteemne ülevaade kõigist andmetest, mida on plaanis koguda ja analüüsida, on see mõistlik ühendada isikuandmete töötlemise ülevaate kirjutamisega ja vajaduse korral eetikakomiteele esitatava taotluse koostamisega.

2.2.2.     Andmekaitsetingimused

...

Nõusolekupõhistes uuringutes esitatakse suur osa andmekaitsetingimustest ka informeeritud nõusoleku lehel. Kuna läbipaistvuspõhimõtte kohaselt peab isikuandmete töötlemist puudutav teave olema inimestele alati kättesaadav ja lihtsasti leitav, võiks sama teabe avaldada ka teadusprojekti või vastutava töötleja veebilehel (vt alaptk-d 2.7).

2.2.3.     Ülevaade isikuandmete töötlemisest

Isikuandmete töötlemise ülevaate koostamine on nii vastutava kui ka volitatud töötleja kohustus, mis tuleneb üldmääruse artiklist 30[1]. Üldjuhul ei ole ülevaate koostamine iga uuringu või projekti jaoks eraldi põhjendatud ega vajalik. Samas ei pruugi ülikool tegelikult teada, kuidas täpsemalt isikuandmeid mõnes mahukas uuringus või projektis töödeldakse. Samuti võib olla vastutus isikuandmete eest jagunenud arvukate teadusasutuste vahel. Seda arvesse võttes võib olla siiski vajalik koostada ülevaade isikuandmete töötlemisest ka ühe teadusprojekti jaoks, eriti kui selles töödeldakse tundlikke andmeid või kasutatakse suurema riskiga andmetöötlusmeetodeid.

2.2.4.     Eetikakomitee kooskõlastus

...