Välisõpingud õppekaval Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud
Valik teemadest, mida üliõpilase jaoks täpsemalt lahti kirjutada veebilehel, kus õppekava ja selle läbimise tingimused on kirjas
Mis on välisõpingute eesmärk (näidis, palun täiendada õppekava sisu silmas pidades)?
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Arvestades meie õppekava spetsiifikat ja laia eesmärki, st õpetada Aasia ja Lähis-Ida ühiskondade, majanduse ja poliitikaga seotud arenguid, probleeme ja võimalusi, annab välismaal õppimine võimaluse omandada teadmisi, mis on otseselt seotud õpetatava valdkonnaga, kuid mida ülikool oma kursuste raames ei saa katta. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud ja õppekavaÕIS-st vaadates on näha, millise osa õppekavast välismaal õppides tehtud saab. Välisõpingute maht semestris on vähemalt 15 EAP-d, mis on üksiti ka välisõpingutele järgneva pikendussemesteri saamise eelduseks.Lühemaks ajaks õppima minnes või praktikat läbides on tõenäoliselt õpingute maht ainepunktides väiksem.
- Milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal, ehk milline on minu õppekava mobiilsusaken?
- Valikainete mooduli alamoodul mahuga 15 EAP - 24 EAP, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis.
Oluline on silmas pidada, et õpingud väliskõrgkoolis peavad olema seotud magistritöös/magistriprojektis sõnastatud eesmärkidega, seega on õppekava valikmooduli osalisel või täies mahus väliskõrgkoolis läbimisel võimalik seatud eesmärkidega edasi töötada. Väliskõrgkoolis läbitud õppeainetega võib täita ka teisi mooduleid nt juhul, kui väliskõrgkoolis läbitakse enam õppeaineid kui valikmoodul mahutab või läbitud õppeaine sobib paremini mõnda teise moodulisse, nt keelemoodulisse. - Praktilise sisuga õppeaineid, nt projektijuhtimine mahuga 3 EAP ja alusmooduli praktika mahuga 6 EAP. Praktikat võib välismaal teha ka eraldiseisvalt teistest õppeainetest, nt suvel.
- Valikainete mooduli alamoodul mahuga 15 EAP - 24 EAP, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult täita väliskõrgkoolis.
- Milline semester on parim aega välisõpingute jaoks selle õppekava raames?
- Õppekava kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus. Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi.
- Õppekava kolmas semester, mis tähendab, et väliskõrgkoolidesse peaks kandideerima teisel semestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus. Praktika sooritamiseks välismaal on parim aeg suvi.
- Kuidas planeerida õpinguid TÜ-s kui soovin välismaale õppima minna?
- Kui esimesel ja teisel semestril läbida alusmooduli jt moodulite õppeeaineid täiskoormusega, st ca 30 EAP semestris, saab kolmandal semestril õppida valikaineid väliskõrgkoolis. Kui väliskõrgkoolis läbitavate õppeainete maht jääb alla 24 EAP ja valikmoodulit ei õnnestu välisõpingute täita, siis tuleb arvestada, et õppekava valikaineid TÜ-s võidakse pakkuda üle aasta, st mitte igal kevad-ja sügissemestril. Esimesel semestril, kui sõnastatakse ka magistritöö /magistriprojekti eesmärgid, on sobiv aeg õppekorraldusspetsialistiga või programmijuhiga (lisada kontakt) läbi rääkida, millist õpirände paketti, vt all, on üliõpilasel soovitav valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid TÜ-s planeerida.
- Kui esimesel ja teisel semestril läbida alusmooduli jt moodulite õppeeaineid täiskoormusega, st ca 30 EAP semestris, saab kolmandal semestril õppida valikaineid väliskõrgkoolis. Kui väliskõrgkoolis läbitavate õppeainete maht jääb alla 24 EAP ja valikmoodulit ei õnnestu välisõpingute täita, siis tuleb arvestada, et õppekava valikaineid TÜ-s võidakse pakkuda üle aasta, st mitte igal kevad-ja sügissemestril. Esimesel semestril, kui sõnastatakse ka magistritöö /magistriprojekti eesmärgid, on sobiv aeg õppekorraldusspetsialistiga või programmijuhiga (lisada kontakt) läbi rääkida, millist õpirände paketti, vt all, on üliõpilasel soovitav valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid TÜ-s planeerida.
Kas välisõpingute tõttu minu õppeaeg TÜ-s pikeneb?
Õppeaeg võib pikeneda, kui välismaal õpitakse semestri jooksul miinimummahus õppeaineid ja välisõpingutele eelneval semestril/semestritel on õppekava läbitud vähem kui 75% semestri õppemahust. Üldjoontes sõltub see õppekava läbimise mahust TÜ-s ja välismaal. Pikendussemester ei ole iseeenesest halb.
- Millised on minu õpirände võimalused?
- TÜ partnerülikoolid Aasias, vt siit.
- Erasmus+ programmi võimalused nii semestriks kui lühiajaliseks õpirändeks, vt siit. Partnerkõrgkoole, kellega on läbi räägitud sisulisem üliõpilasvahetus selle õppekava üliõpilaste jaoks vaata TÜ õpirände infosüsteemist SoleMOVE. Partnerkõrgkoolide nimekirja saab otsida erialaüksuste kaupa.
- Välispraktika, sh Eramus+ programmiga, vt siit.
- Kuidas rahastada oma välisõpinguid?
- Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud.
- Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi
- Vaata ka teisi stipendiumiprogramme
- Kuidas välisõpingute sisu kokku leppida?
- Välisõppega seonduv õppekorraldus: https://ut.ee/et/opirande-asjaajamine