Page History

...

Haavatavusega arvestamine on kooskõlas üldiste teaduseetika põhimõtetega – eelkõige inimese autonoomia austamise, kahju tegemata jätmise ja hea tegemisega. Isikuandmete õiglase töötlemise põhimõtted (vt alaptk 2.6) eeldavad muu hulgas haavatavuse hindamist: arvestama peab andmesubjekti ootustega, tema ekspluateerimine ja diskrimineerimine on keelatud, töötlemise eesmärk ja viis peavad olema eetilised.

2.

...

10.1.     Haavatavad isikud ja rühmad

Haavatavaks peetakse sageli lapsi, eakaid, rasedaid, looteid, kinnipeetavaid ja vange, puudega inimesi, rahvusvähemusi, vaeseid, kodutuid, kirjaoskamatuid, töötuid ja vägivallaohvreid. See nimekiri ei ole mõistagi ammendav ega universaalne.

Andmekaitse ei erista andmesubjektemingite lisatunnuste alusel, vaid annab kõigile võrdse ja ühetaolise õiguse oma isikuandmete kaitsele. Üldmääruse ainus erand on lapsed, kelle isikuandmete kaitset rõhutatakse eraldi. See aga ei tähenda, nagu ei oleks haavatavus andmekaitsevaldkonnas oluline, eriti kui hinnatakse andmetöötluse mõju inimeste õigustele ja vabadustele (eelkõige seoses diskrimineerimisega) või teadustöö eetilisust.

2.

...

10.2.     Haavatava isiku nõusolek ei pruugi olla vabatahtlik

Kui haavatavus seisneb inimese piiratud võimaluses oma tahet vabalt väljendada, on oluline kindlaks teha, kas ja kuivõrd võib see mõjutada tema antava nõusoleku vabatahtlikkust. Samuti tuleb arvestada inimese võimet teabest aru saada ja mõista oma otsuse tagajärgi.

Teabest arusaamise lihtsustamiseks võib kasutada lihtsamat keelt või selgitavaid illustratsioone. Kuigi Eestis ei ole üldist kohustust küsida haavatavate isikute uuringusse kaasamisel eetikakomitee kooskõlastust, on hea tava seda siiski teha, et tagada nende huvide ja õiguste parem kaitse. Eetikakomitee kooskõlastus annab lisagarantii, et inimeste haavatavust on uuringus piisavalt arvestatud.

2.

...

10.3.     Haavatavate isikute andmete töötlemine võib ohustada nende õigusi ja huve

Isikuandmete töötlemisega võib kaasneda haavatavate isikute tavapärasest suurem diskrimineerimise või stigmatiseerimise oht. See võib kaasa tuua vajaduse koostada andmekaitsealane mõjuhinnang, milles tuleks põhjalikult hinnata võimalikke tagajärgi uuringusse kaasatutele ja kavandada lisameetmeid riskide maandamiseks (vt ka alaptk 2.14).