Page History

...

Valiku näitlikke nõusolekuvorme leiab Tartu Ülikooli siseveebist.

2.

...

3.1.     Nõusolek peab olema vabatahtlik

Inimest ei tohi mõjutada nõusolekut andma. Nõusolek ei ole vabatahtlik, kui inimesel puudub tegelik valikuvabadus. Lubatud ei ole kingituste, raha ega muude hüvedega meelitamine, veenmine ega survestamine.

...

• nõusoleku andja ja küsija on selgelt ebavõrdses võimu- või sõltuvusvahekorras, näiteks kui nõusolekut küsib õppejõud üliõpilaselt või tööandja töötajailt;
• selle andmine on mingi teenuse osutamise või hüve või võimaluse kasutamise eeldus. Näiteks erialastel konverentsidel või seminaridel ei saa seada osalemise tingimuseks isikuandmete töötlemisega nõustumist (piltide või ülekande tegemine), ilma milleta ei pääse üritusele. Sama kehtib avaandmete hoidlate puhul: avaandmetele juurdepääsu võimaldaval veebilehel ei tohi olla näiteks küpsistega nõustumine vajalik selleks, et andmetele ligi pääseda. Teadustöö puhul on siiski üsna keeruline ette kujutada olukorda, kus andmete kogumine on seotud mõne andmesubjektile huvipakkuva tegevuse või teenusega;
• nõusoleku tagasivõtmisega kaasnevad inimesele kahjulikud tagajärjed. Seega peab tagama ühtviisi nii nõusoleku andmise kui ka tagasivõtmise vabatahtlikkuse.

2.

...

3.2.     Nõusolek peab olema teadlik

Teadlikkus tähendab, et inimene teab ja mõistab, millega ta nõustub. Üldmääruse kohaselt peab nõusolekuks antav teave olema selges ja lihtsas keeles. Vältida tuleb keerulisi teadus- või õigustermineid.

...

Teavet võib anda igal kujul. Peale kirjaliku teksti võib kasutada ka näiteks videot, helisalvestist, animatsiooni, pilte või ikoone. Hea lahendus on teha teabest mitu versiooni – üks lühem ja lihtne, teine mahukam, põhjalikum ja tekstipõhine.

2.

...

3.3.     Nõusolek peab olema konkreetne ja ühemõtteline

Konkreetsus tähendab, et isikuandmete töötlemise eesmärk on selgelt esitatud. Et aga teadustöös võib eesmärgi täpne sõnastamine olla keeruline, sest sageli ei ole planeerimist alustades päris täpselt teada, milliseid andmeid ja kuidas töödeldakse ning missugused on nende hilisemad kasutusviisid, on tehtud mõningane mööndus: teadustöö eesmärgi sõnastus peaks olema nii konkreetne kui sel hetkel võimalik. Eesmärgi väiksemat konkreetsust aitavad heastada suurem läbipaistvus kogu teadustöö vältel (näiteks teavitatakse andmesubjekte pidevalt projekti käigust) või korduv nõusoleku küsimine (näiteks teatud uuringuetappide järel palutakse uut nõusolekut).

Ühemõttelisus on tihedalt seotud läbipaistvuspõhimõttega – see tähendab, et nõusolek peab olema üheti mõistetav ja selge sõnastusega, selles ei tohi olla eksitavaid ja segaseid väiteid. Näiteks mitme eesmärgi puhul tuleb nõusolekuvorm koostada selliselt, et andmesubjekt saab valida, millistega neist ta nõustub ja millistega mitte (vt ka alaptk 2.12).

2.

...

3.4.     Isikuandmete töötlemise nõusolek peab selgelt eristuma muudest nõuetest ja nõusolekutest

Teadustöös kasutatavate isikuandmete töötlemise nõusolek on kohati väga sarnane uuringus osalemise nõusolekuga. Seega peab nõusoleku andja mõistma, et näiteks ravimi kliinilises uuringus osalemise nõusolek ei tähenda automaatselt nõustumist isikuandmete töötlemisega. Selle asemel tuleb inimesel anda kaks nõusolekut: üks isikuandmete töötlemiseks ja teine uuringus osalemiseks. Siiski on need omavahel seotud ja kui inimene näiteks andmetöötlusega ei nõustu, ei saa ta uuringus osaleda.

Lisaks tasub meeles pidada, et teadusuuringus osalemise nõusolek peab kajastama ka sellist teavet, mida isikuandmete töötlemise nõusolek ei eelda. Osalemisnõusolekus peavad olema kirjas teadustöö eesmärk ja korraldus, seotud teadlased, teadusasutused ja rahastajad, teadustöö eeldatav ühiskondlik kasu ja võimalik kahju ning nende kaalumise kirjeldus, töö tulemuste võimalik kasutusviis, inimesele kaasnevad riskid ja kavandatud meetmed nende vähendamiseks.

2.

...

3.5.     Nõusoleku andmist peab suutma tõendada

Nõusolekuvormi kohta ei ole selgeid nõudeid peale selle, et see peab olema tõendatav ehk dokumenteeritud. Seepärast tasub see võtta kirjalikult. Sobib ka suuline nõusolek, kui see on teadlasel salvestatud ja seda saab taasesitada.

...

Ka dokumenteeritud nõusolekud on käsitletavad isikuandmetena. Lisaks on need ülikooli ametlikud töödokumendid, mille hoidmise aeg, viis ja koht on kokku lepitud asutuse asjaajamiskorras. Üldiselt tuleb neid säilitada andmetöötluse lõpuni.

2.

...

3.6.     Töötlemine peab piirduma nõusolekus kirjeldatuga

Nõusolek kehtib vaid selles kirjeldatud tingimustel. Kui inimest mõnest töötlustoimingust nõusolekuvormil ei teavitata, puudub selliseks töötlemiseks õiguslik alus. Kui töötlemise laad või ulatus teadustöö käigus märgatavalt muutub, tuleb saada isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks uus nõusolek.

Jätku-uuringu puhul on vaja muretseda uue andmekogumise ajal uus nõusolek, isegi kui inimest algse nõusoleku küsimise ajal jätku-uuringust teavitati.

2.

...

3.7.     Nõusolekut peab olema lihtne tagasi võtta

Inimesel peab olema võimalus nõusolek tagasi võtta ja see ei tohiks olla põhjendamatult keeruline. Vastasel korral on nõusolek tühine ja kogu isikuandmete töötlemine ebaseaduslik.

...