In English

• Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest.
  Viirus on mõeldud Pahavara on üldine nimetus tarkvara kohta, mille eesmärk on kasutajale või tema seadmele kahju teha. Näiteks häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, lekitama kasutaja andmeid, tekitama juurdepääsuõigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast.
  Samuti halvavad viirused võib pahavara häirida arvutivõrgu tööd, tekitades võrgus üleliigset liiklust võrgus..
• Arvutiviirus on pahvara, mis on levib iseseisvalt kopeerima ja on võimeline arvutit nakata.
• Lisaks arvutiviirustele on pättide poolt kasutusel olemas veel ussviirused, nuhkvara, troojalased (trooja hobused)
• Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirjuon tihti võimelised end nakatunud arvutist teistele kasutajatele edasi saatma.
• Levinud on ka mitmed suhtlusvõrgustikke kasutavad viirused, mis levivad kasutades erinevat suhtlustarkvara (E-mailSkype, Facebook, Messenger jne). Pahalane levitab ennast seejuures suhtluvõrgustiku kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis uuristab oma käigud arvuti tagatubadesse ja hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatmapahavara.

• Nii nagu müütiline trooja hobune nägi välja nagu kingitus, kuid sisaldas Kreeka sõdureid, kes Trooja linna vallutasid, on tänapäeva troojalased ehk trooja hobused arvutiprogrammid, mis näivad välja kasulikud, kuid tegelikult ohustavad teie turvalisust ja võivad teha palju hävitustöödsisaldavad lisaks kasulikule programmile ka algselt märkamatuks jäävat pahavara.
• Trooja hobused on näiteks e-posti teel levivad kirjad millega on kaasas troojat sisaldav manus. Kirja võidakse näidata sooduspakkumisena või sõbra kirjana aga tegelikult üritab kirja manuses olev troojalane välja lülitada arvuti viirustõrjet ja tulemüüri.pättide poolt võltsitud programmide paigalduspaketid, mis lisaks lubatud programmile paigaldavad arvutisse ka pahavara, mis mõne aja jooksul aktiveerub. 
• NB! Kui kirja saatja ei ole teada või on tuttav miskipärast hakanud saatma kahtlaseid kirju tuleks tuleb kiri kas kustutada kas kustutada või enne avamist tuttavalt üle küsida kirja kohta.
  Võib olla on On võimalik, et tuttava arvuti on nakatunud ja saadab tema teadmata nakatunud kirju laiali.

Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad pärinevat ohutust allikast. Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite.
Ärge  
Seega ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda. Ärge kasutage torrent tarkvara kunagi programmide laadimiseks. 

Laadige tarkvara ainult ametlikust kanalist (tootja veebilehe või operatsioonisüsteemi rakenduste poe kaudu), kui kahtled tarkvara ehtsuses, võta ühendust arvutiabiga!

• Erinevalt gripiviirusest levivad covid või gripiviirusest levib pahavara, sh arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu Pahavara levib kahtlastel või juba viirusesse nakatunud veebilehti külastades, tundmatute USB pulkade ja CD/DVD plaatide kasutamise kaudu, samuti e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.
  Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.arvutivõrgu kaudu saabunud nakatunud failide või sõnumite avamisel. Ussviirused levivad arvutivõrgus, kasutades arvutites olevaid turvanõrkuseid, trooja hobuseid levitatakse tihti tarkvara võltsingute kaudu.
• Peamised arvuti pahvaraga Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:
  • Arvuti iseeneseslik ebatavaline käitumine, näiteks ilma kasutaja soovita ette hüppavad aknad, brauseri kodulehe muutumine.
  • Enneolematute kahtlaste failide ilmumine.
  • avanevad reklaamid, erinevad turvatakvara poolsed hoiatused ja veateated.
  • Kahtlaste programmide või failide ilmumine töölauale või programmide kataloogi
  • Arvuti koormuse (protsessori või mälu kasutuse) oluline Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga.
  • Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine.
  • programmide iseeneslikud sulgemised või sagenenud häired nende töös

Ülaltoodud sümptomite ilmumisel Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel töö, sagedased iseeneseslikud restardid jms) ilmumisel arvuti töösse, soovitame viivitamatult teha oma arvutile kontroll viiruste suhtes või võtta ühendust arvutiabiga.

• Kontrolli, et sinu operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad uuendused ehk update'idning uuenda ka kõiki oma arvutis olevaid muid programme regulaarselt.
• Kasuta arvutis alati viirustõrje tarkvara.
• Suhtu umbusklikult failidesse, mida levitatakse suhtlusvõrgustikes ja samuti e-posti manustesse ning seda isegi juhul, kui saatjaks on tuttav inimene. Tegemist võib olla hoopis tema arvutisse pesa teinud viirusega.
  Kui kirja sisus ei ole kenasti öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail ning et see on tõesti saatja soov, et sa selle avaksid, siis parem helista ja küsi üle.
  Ise e-kirjale faili lisades pane kindlasti kirja ka omasõnaline kirjeldus, millised failid ja miks lisasid, siis on teistel julgem tunne.
• Kasuta personaalset arvutis tulemüüri , et kaitsta oma arvutit häkkerite ja turvaauke otsivate netiusside eest, aga samuti selleks, et takistada sinu arvuti nakatada jõudnud viirustel maailmaga side pidamisttarkvara, et piirata mittevajalikku võrguliiklust (näiteks avalikus wifi võrgus olles) ning vähendada võrgu kaudu leviva pahavara riski.

Ülikooli IT - osakonna hallatavatel arvutitel on vajalikut vajalikud turvameetmed automaatselt kasutusel ja Windows uuenduste ega viirustõrje pärast Windowsi operatsioonisüsteemi uuenduste, enamlevinud programmide ja viirustõrje uuendamise pärast ise muretsema ei pea.

Isiklike arvutite puhul soovitame kasutada Windowsi operatsioonisüsteemiga kaasas olevat Windows Defender tarkvara. Lisainfo: Viirustõrje installeerimine isiklikku arvutisse

Kasuta ajakohast tarkvara, Kõik personaalarvutid, millel on töötab uuendamta operatsioonisüsteem (Windows 7, Windows 8 ja Windows 10 enne 22H2), peaksid uuendama oma arvutid versioonile  versioonile Windows 10 Microsoft Windows 11-le.

Tartu Ülikooli poolt installeeritud masinatel on juba Tartu Ülikooli poolt paigaldatud viirusetõrje.

Microsoft Defender viirusetõrje on tasuta Windows 10 operatsioonisüsteemi sisse ehitatud pahavaratõrje mootor. See pakub reaalajas kaitset pahavara võimalike vormide, sealhulgas viiruste, nuhkvara ning pahavara eest. Kolmanda osapoole viirusetõrje installimine blokeerib Microsoft Defenderi viirusetõrje automaatselt, kuid see ei mõjuta Windowsi turvalisuse funktsionaalsust.

Viirusekontroll

Viirusekontrolli alustamiseks Microsoft Defenderiga toimige järgmiselt. / To start a virus scan with Microsoft Defender, follow these steps.

1. Ava Start menüü. 
2. Vali Sätted. 
3. Vali Värskendamine ja Turvalisus. 
4. Ava Windowsi turve. 
5. Klõpsa valikul Viiruse ja ohutõrje. 
6. Klõpsa nuppu Quick scan.

Põhjalik viirusekontroll

Viiruse täielik kontroll võtab kauem aega, kuid see kontrollib kindlasti kõiki faile, kaustu ja rakendusi.

Täieliku viirusekontrolli alustamiseks Microsoft Defenderiga toimige järgmiselt. / To start a full virus scan with Microsoft Defender, follow these steps.

1. Ava Start menüü.
2. Vali Sätted.
3. Vali Värskendamine ja Turvalisus.
4. Klõpsa valikul Viiruse ja ohutõrje. 
5. Klõpsa nuppu Skannimisvalikud.
6. Vali Täiskontroll.
7. Klõpsa nuppu Kontrolli kohe.