Page History

...

Andmekaitses on tähtsal kohal suure ohu mõiste. Üldmääruses ja Andmekaitse Inspektsiooni juhendites on aga isikuandmete suure ohuga töötlemist määratletud veidi erinevalt.

1.Üldmääruses on toodud kolm näidet suure ohuga andmetöötlusest:

• inimeste süsteemne, ulatuslik ja automatiseeritud hindamine või jälgimine (sh profiilianalüüsi koostamine), millel on inimestele õiguslikud või muud samaväärse mõjuga tagajärjed;
• eriliiki või süütegudega seotud isikuandmete ulatuslik töötlemine;
• avalike alade ulatuslik jälgimine.

Nendel juhtudel on mõjuhinnangu tegemine kohustuslik. Muudes olukordades tuleb vastutaval töötlejal ohu suurust ise hinnata. Oluline on seejuures kahju inimeste õigustele ja vabadustele – kui esineb arvestatav tõenäosus inimeste õiguse ja vabadusi kahjustada, ongi tegemist suure ohuga.

2. Andmekaitse Inspektsioon on seadnud andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisele lisakriteeriumid – töötlemise ulatuslikkus ja süsteemsus. Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi peatüki järgi on andmetöötlus süsteemne, kui see on metoodiline ja planeeritud. Kuna teadustöö on vaikimisi alati süsteemne, tuleb vastutaval töötlejal suure ohu hindamisel pöörata tähelepanu eelkõige töötlemise ulatuslikkusele, sealjuures nii kvantitatiivselt (suur andmesubjektide arv) kui ka kvalitatiivselt (eriliiki ja süüteoandmed).

Andmekaitse Inspektsioon on kirjutises „Mõjuhinnangu tegemine“ täpsustanud, millal kaasneb töötlemise ulatuslikkusega nii suur oht, etandmekaitsealane mõjuhinnang on vajalik:

...