Page History

Üks keskseid teaduseetilisi põhimõtteid on, et teadustööst peaks sündima võimalikult palju kasu ja võimalikult vähe kahju. Mõnikord on kahju vältimatu, kuid enamjaolt on seda võimalik põhjaliku riskide hindamise ja maandamisega vähendada.

2.

...

14.1.     Riskihindamise üldmeetod

Mõnikord nõuavad teadusuuringute rahastajad, et teadlased hindaks teadustööga seotud eetilisi riske ja kirjeldaks, kuidas neid riske maandada. Oma teadusuuringut kavandades või sellele granti taotledes võib ka teadlasel endal tekkida vajadus oma teadustööga seotud riske hinnata.

...

Tabel. Riskide jagunemine tõenäosuse ja mõju tugevuse järgi

Riskide hindamiseks leidub ka muid meetodeid ning mõju, tõenäosuse ja riski skaalad võivad neis erineda.

• Riskide hindamise etapis tuleb otsustada, millised riskid on väikesed ja millised on keskmisest suuremad, nii et neid tuleb maandada. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed, mis vähendavad riski tõenäosust ja mõju. Need võivad olla tehnilised (turvalised infosüsteemid), õiguslikud (andmevahetusleping volitatud töötlejaga) või korralduslikud (vajaduspõhine juurdepääs andmetele). Pärast riskide maandamist tuleks riske uuesti hinnata, kuni need on allapoole keskmist. Kui riski ei saagi täiesti maandada, tuleb kirjeldada seiretegevust selle pidevaks jälgimiseks ja maandamiseks kogu uurimistöö vältel. Seda nimetatakse riskide haldamiseks ja see eeldab valmidust ja võimekust tegutseda, kui mõni riskidest realiseerub või tuvastatakse mõni uus risk. Riskide haldamise eel tuleb kokku leppida, milline on eri osaliste vastutus, kes riske seirab ja kuidas neile reageeritakse.

2.

...

14.2.     Isikuandmete töötlemisega seotud ohtude hindamine

Üldistel teaduseetilistel riskidel võib olla ühisosa andmekaitseohtudega[1] – näiteks võidakse uuringu tegemisel kahjustada inimeste õigust privaatsusele või neid diskrimineerida. Seega tuleb teadlasel enne teadustööga alustamist välja selgitada, milline oht isikuandmete töötlemisega kaasneb ja milline on selle võimalik mõju inimestele.

...

Teiseks peab arvestama isikuandmete töötlemisel tekkiva võimaliku kahjuga andmesubjektidele. Kui uuringuga kaasneb suur risk kahjustada inimeste õigusi ja vabadusi, on vastutaval töötajal üldmääruse kohaselt kohustus koostada andmekaitsealane mõjuhinnang, mis on üks riskide hindamise erivorme.

2.

...

14.3.     Andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine

Andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine on vajalik juhul, kui isikuandmete töötlemine – võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke – tõenäoliselt ohustab inimeste õigusi ja vabadusi. Puudub ühene ja lihtne määratlus, millal on mõjuhinnang kohustuslik – vastutav töötleja peab ise hindama kavandatava töötlemise mõju inimestele.

...

Andmekaitse peaspetsialist tuleb kindlasti kaasata siis, kui mõjuhinnangu tulemusena leitakse, et suur oht püsib ja kavandatud meetmed ei aita seda täielikult kaotada või piisavalt maandada. Koostöös otsitakse maandamisvõimalusi ja vajaduse korral saab pidada nõu Andmekaitse Inspektsiooniga.

[1] Ehkki IT-, riigikaitse-, keskkonna- ja mõnes muus valdkonnas on tavaks pidada riski ja ohtu eri mõisteteks (vt nt https://akit.cyber.ee/term/52-risk ja https://akit.cyber.ee/term/93-oht, https://eits.ria.ee/et/seletav-sonaraamat/o?id=96649ad7b153a7f6d3bae608d0b1cbfe, https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/mil/risk/1 ja https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/mil/oht/1, https://www.riigiteataja.ee/akt/163255), on need terminid siin juhendis eri õigusaktide ja juhendite sõnastuse tõttu kasutusel sünonüümidena.