Versions Compared

Key

  • This line was added.
  • This line was removed.
  • Formatting was changed.

...

Allpool on kommenteeritud Euroopa Andmekaitsenõukogu suunist 4/2019 üldmääruse artikli 25 „Lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse“ kohta lühiselgitusega selle kohta, kuidas tagada teadustöö puhul võimalikult suur läbipaistvus.

2.

...

7.1.     Antav teave on selge, arusaadav ja asjakohane

Andmesubjekti teavitamisel tuleb vältida keerulist sõnastust ja lausestust, erialatermineid, mitmetimõistetavust ja eksitamist. Antav teave ei tohiks olla mahukas tekstimass, mida on raske läbi lugeda. Hea lahendus on esitada teavet mitmeastmeliselt: tehakse lühikokkuvõte kõige olulisemast, kuid selle juures on viited lisateabele, kust saab põhjalikuma ülevaate isikuandmete töötlemisest.

Teabe esitamisel peab lähtuma sihtrühmast. Näiteks võib olla vajalik esitada sama teave lastele ja täiskasvanutele erineva arusaadavusastmega. See tingib mõnes olukorras teabe lihtsustamise.

2.

...

7.2.     Teabe esitamiseaeg ja kanal on sobivad

Teavitamisel tuleb kasutada eri võimalusi ja arvestada andmesubjekti vajadustega. Teave peab olema lihtsasti leitav.

  • Kui isikuandmeid kogutakse intervjuu käigus, on sobivaim teavitusaeg vahetult intervjuu eel.
  • Kui inimesele saadetakse andmekaitsealane teave koos kutsega uuringule, peaks seesama teave olema kättesaadav ka uuringukohas enne isikuandmete kogumisega alustamist. Lisaks teabelehele võiks isikuandmete töötlemise info olla ka projekti või ülikooli veebilehel.
  • Kui teadlane kogub andmeid mõne sotsiaalmeedia keskkonna vahendusel, peaks inimesi teavitama lisaks muudele kanalitele ka sellesama sotsiaalmeediaplatvormi kaudu.
  • Peamine teave võiks olla masinloetaval kujul, kuid üldmääruse kohaselt võib inimesele teabe edastada ka suuliselt, kui ta seda soovib.

2.

...

7.3.     Kasutatavate algoritmide kohta antakse teavet

Üldmääruses on eraldi käsitluse all isikuandmete automatiseeritud töötlemine, mille tulemusena tehakse inimese või tema käitumise kohta otsus, mis põhineb üksnesautomatiseeritud töötlemisel ning avaldab inimesele suurt mõju (toob kaasa õiguslikke või võrreldavalt olulisi tagajärgi). Näiteks on lubamatu teha automaatsel profiilianalüüsil põhinevaid värbamis- ja finantsotsuseid.

...

Seega sõltub teavitamisvajadus eelkõige töötlemise mõjust inimesele ja seda tuleb hinnata teadustööpõhiselt.

2.

...

7.4.     Kaasvastutuse korral on selgelt eristatud, mille eest ja mil määral keegi vastutab

Kui samade töötlustoimingute eest vastutab mitu töötlejat, peavad nende ülesanded olema selgelt jagatud. Teadusasutuste kaasvastutus tuleb alati kokku leppida eraldi lepinguga, kuhu saab kirja panna, mil määral nad vastutavad ühiselt ja mil määral eraldi.

Näide

Kui üleeuroopalises projektis vastutab ülikool isikuandmete kogumise ja esmase töötlemise eest, ent koondanalüüsiks saadetakse kõigi riikide andmed kaasvastutavale projektipartnerile, tuleb sellist vastutuse jaotust uuritavale selgitada. Sel juhul ta teab, milline teadusasutus millises etapis tema andmete kasutamist kontrollib ja kelle poole tal tuleb oma õiguste teostamiseks pöörduda. Kui andmesubjekt ei saa aru, kes nimekirjas olevatest arvukatest teadusasutustest ikkagi tema andmetele ligi pääseb ja neid hoiab, ei ole see teave piisavalt läbipaistev.