Üliõpilased, kes õpivad TÜ-s ühisõppekava või piiriülese ühisõppekava põhimõtetega sarnaneva koostöölepingu alusel.

 

Ei ole hetkel vastava tunnusega märgistatud ÕIS-s.  Kui sellise koostöövormi alusel TÜ-i immatrikuleeritud  üliõpilane õpib oma õppekava täitmise ajal veel mõnes  välisülikoolis TÜ-s õppimise järgselt, siis tuleb üliõpilane välisõpingute ajaks arvata välismaal õppijaks. 

Üliõpilane arvatakse ÕIS-s välismaal õppijaks õppeprodekaani korraldusega. Korralduses näidatakse väliskõrgkool ja koostööleping, mille alusel üliõpilane õppima siirdub, ja väliskõrgkoolis õppimise ajavahemik.


Kui üliõpilane õpib väliskõrgkoolis piiriülese ühisõppekava või piiriülese ühisõppekava põhimõtetega sarnaneva kõrgkoolidevahelise koostöölepingu alusel, ei pea ta õppeplaani ega õppelepingut esitama, vt ÕKE punkt 22. Ühisõppekava koostööleping sisaldab õppeaineid, mida üliõpilane peab erinevates ülikoolides oma õpingute ajal läbima ja eraldi kokkulepet, st õppelepingut ei ole vaja.  Ühisõppekava või sellega sarnaneva tegevuse puhul on reeglina üliõpilane immatrikuleeritud kõikidesse ülikoolidesse kus õpinguid läbitakse. Juhul kui üliõpilane  taotles TÜ-st Erasmuse toetust, siis peab tegema õppelepingu.

Välisõpingute lõppedes tuleb õppetulemuste üle kandmisel VÕTA sisestajal märkida ÕIS-s ruut "Õppeplaani alusel arvestatud", kuigi õppeplaani ei ole tehtud.  See tagab, et üliõpilase välismaal sooritatud ainepunktid saavad üle kantud EHIS-sse sarnaselt tavapärase õpirändega.

On üsna tavapärane on ühisõppe alaliigiga õppijate puhul tuleb TÜ-s õppimise aega, mitte välismaal õppimise aega, pikendada ligikaudu ca 3 kuud, kuna õppetulemuste ülekandmine, diplomite vormistamine mitme ülikooli vahel võtab aega.  Selleks ei ole vaja küsida õppijalt avaldust, pikendmaine teha programmijuhi esildisega.